Riigi toetusel uuenevad huvikoolide õppevahendid

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks projekti „Varaait“ raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot. 

„Huvihariduses osalemine võimaldab noortel arendada oma mitmesuguseid pädevusi, mis hilisemas elus on tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks. Veelgi enam, huvialast võib saada ka elukutse,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid

Eestis tegutseb hetkel 527 huvikooli, mis pakuvad huviharidust enam kui 69 tuhandele noorele.

„Huviharidus on finantseeritud olulisel määral ja püsivalt kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna, kuid KOV-le majanduslikult raskel ajal on riigi toetus ülimalt oluline,“ sõnas Raid.

Riigi prioriteedid noorsootöö ja selle osana ka huvihariduse arendamisel on kättesaadavuse suurendamine, sh vajaliku infrastruktuuri arendamine ja varustuse uuendamine, ning tehtava töö kvaliteet.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. 

Projektikonkurssi „Varaait“ korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainformatsioon:
Ene Raid
Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert
Tel. 517 9347

(Postimees, 26.02.2013)

Paberkorvid teenivad rohelist eesmärki

Neli Treffneri gümnaasiumi tüdrukut on sügisest saadik kogunud ajalehepaberit ja pappi, et sellest punuda kaste, mis ei jää välimuselt ega ka tugevuselt kuigivõrd alla vitstest tehtutele.

Kelly Kütt, Helene Kohv, Grete Helena Roose ja Teisi Timma leidsid oma õpilasfirma G4B ehk Looduskastid toote idee internetist. Seal oli üksikasjalik õpetus, kuidas teha taaskasutatud materjalist ehk ajaleheribadest tugev ja vitspunutise sarnane karp.

Punumistöö ei ole lihtne. Kõigepealt tuleb teha kümneid ja kümneid paberirulle, tüütu töö, mis võtabki kõige rohkem aega. Sellele järgneb mõnusam osa, karbi punumine, kuid sedagi peab üsna palju harjutama, enne kui tulemus väga ilus jääb.

Grete Helena Roose rääkis muiates, et kuigi praeguseks on kõik selle töö selgeks saanud, juhtub vahel ikka, et mõned korvid on vähemalt tegijate silmis ilusamad kui teised.

Näiteks prügikorvi punumine võtab aega neli-viis tundi, väiksemad dekoratiivkorvikesed valmivad muidugi tunduvalt kiiremini.

Kuigi idee leiti internetist, on tüdrukud teinud tootearendust ning valikut laiendanud. Neilt saab osta nii prügi- kui ka pesukorve, aga ka väiksemaid karbikesi-korvikesi. Kui parajasti soovile vastavat eset valmis ei ole, siis saab seda tellida. Neiud on praeguseks pununud umbes 80 korvi.

Helene Kohvi sõnul on nende firmale kõige olulisem ikkagi ökoloogiline külg. Neiud kasutavad ära vana ajalehepaberit, ka koolis on neil kogumiskast. Pappi saavad nad näiteks kauplustes üle jäävatest vanadest kastidest.

Poest ostetakse vaid paberiliimi ja värvi, millega kastidele viimane lihv anda ning need üsna veekindlaks muuta. Kohvi sõnul on neilt küll ära ostetud ka värvimata tooteid ning avaldatud arvamust, et osa võikski oma loomulikku värvi jääda.

Praegu ongi mõte, et tugevuse lisamiseks võiks ehk mõned korvid ainult üle lakkida.

Tüdrukud on päris kindlad, et koos kooliaastaga lõpeb ka nende õpilasfirma tegevus või vähemalt nemad ise enam kaste edasi ei punu. Kooli kõrvalt on see tegevus liiga aeganõudev ning nad on saanud üsna karmi kooli, kui raske on oma käsitööd Eestis müüa.

Kohv rääkis, et kõige rohkem tunnevad kastide vastu huvi ikka need, kes ise ka midagi nokitsevad, ning nad mitte ei osta karpe, vaid tahavad ise nendesarnast järele teha.

Kui keegi tõesti sellist kasti vajab, siis läheb ta üldjuhul suurde ketipoodi ja ostab sealt midagi Hiinas või Indoneesias tehtut, selle asemel et internetist otsima hakata. Suured ketipoed aga väikse õpilasfirma toodangut müüki ei võta.

Praegu otsivadki tüdrukud teisi variante, väikseid poode, kes ehk tahaksid ökokaste ja -anumaid müüa.

 (Tartu Postimees, 20.02.2013)

Eestis ei õpi ega tööta ligi 40 000 noort

Praxise, Tartu ülikooli ja Eesti noorsootöö keskuse koostatud noorteseire poliitikaülevaate "Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?" järgi ei õpi ega tööta Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ligi kuuendik. 

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15‒29-aastastest Eestis elavatest noortest ehk enam kui 40 000 noort.

"Nii nagu noored üldiselt, moodustavad ka NEET-noored (Not in Education, Employment or Training) erineva staatuse, kogemuste ja hoiakutega isikute heterogeense rühma," selgitab üks analüüsi teostajatest Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Kairi Kasearu.

(Delfi, 24.01.2013)

Iga kuues noor ei õpi ega tööta

Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ligi kuuendik ei õpi ega tööta, selgub uuest poliitikaülevaatest.

 

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15‒29-aastastest  Eestis elavatest noortest, mis absoluutarvudes hinnatuna on üle 40 000 NEET (ehk Not in Education, Employment or Training) noore. Praxis koos Tartu Ülikooli ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostas noorteseire poliitikaülevaate „Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?“ pööramaks tähelepanu kriitilisele olukorrale.

 

„Nagu noored üldiselt, moodustavad ka NEET-noored erineva staatuse, kogemuste ja hoiakutega isikute heterogeense rühma,“ selgitab üks analüüsi teostajatest Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Kairi Kasearu. „Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, mitteametlike juhutööde tegijaid, väikeste lastega noori emasid, ohtliku eluviisiga õigusrikkujaid kui ka liikumis- või  vaimupuudega isikuid ja lihtsalt eluseiklejaid,“ lisab Kasearu.

 

(Äripäev, 24.01.2013)

Ligi kuuendik Eesti noortest ei õpi ega tööta

Praxis koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostas Noorteseire poliitikaülevaate "Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?" pööramaks tähelepanu kriitilisele olukorrale, kus Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ligi kuuendik ei õpi ega tööta.

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15‒29-aastastest Eestis elavatest noortest, mis absoluutarvudes hinnatuna on enam kui 40 000 noort.

Nende noorte seas on nii pikaajalisi töötuid, mitteametlike juhutööde tegijaid, väikeste lastega noori emasid, ohtliku eluviisiga õigusrikkujaid kui ka liikumis- või vaimupuudega isikuid ja lihtsalt eluseiklejaid.

"Nende noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine ühiskondlik probleem, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed," tõdeb Noorteseire projektijuht Katrin Pihor ning lisab, et see on selge noorte potentsiaali raiskamine, mis mõjutab nii ühiskonna majanduslikku kui sotsiaalset arengut.

(Õhtuleht, 24.01.2013)

Tartumaa koolinoored esitlevad homme oma esimesi äriplaane!

Novembris korraldas Tartu Ärinõuandla kümnes Tartu maakonna koolis minikoolituse „Minu äriidee – tulevikuvõimalus“, mille raames genereerisid 7.-12. klasside õpilased hulgaliselt vahvaid ideid. Ühised ajurünnakud aitasid õpilasi lähemale oma äriidee leidmisele ning veebruari alguses esitas 13 meeskonda oma äriplaani ka Tartu Ärinõuandla poolt korraldatud äriplaanide konkursile „Noorelt ettevõtjaks“. 

Tartu Ärinõuandla projekti „Ettevõtlikuks läbi mängu ja uute äriideede“ üheks tegevuseks on äriplaanide konkurss. Koolitaja Harald Lepiski innustusel viidi 7.-19.novembrini Tartumaa koolides läbi minikoolitused teemal „Minu äriidee – tulevikuvõimalus“, ärgitamaks noori koostama oma äriideele äriplaan, et esitada see Tartumaa noorte äriplaanide konkursile. Konkursile laekus 13 äriplaani kaheksast Tartumaa koolist. Osalesid õpilased Luunja Keskkoolist, Puhja Gümnaasiumist, Võnnu Keskkoolist, Nõo Reaalgümnaasiumist, Tartu Kommertsgümnaasiumist, Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tartu Kunstikoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest. 

19.veebruaril on kõigil kolmeteistkümnel äriplaani esitanul võimalus Atlantise konverentsikeskuses oma äriplaani ka žürii ees kaitsta ning tagasisidet saada. Samal ajal, kui žürii on oma lõplikku otsust tegemas, on noortel võimalus osa saada reklaami töötoast „Kuidas oma idee ümber fänne kasvatada?“. Töötoa viib läbi ja õpilasi juhendab Harald Lepisk (Victory Trainings OÜ). Päev lõpeb parimate tunnustamisega. Üheks auhinnaks on võimalus külastada üht Tartumaa atraktiivsemat ettevõtet – Playtech’i!

Käesoleva projekti põhiprioriteediks on ettevõtliku eluhoiaku toetamine ja kujundamine ning ettevõtluse kui 
karjäärivõimaluse teadvustamine. Projekti „Ettevõtlikuks läbi mängu ja uute äriideede“ rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu.
Tartu Ärinõuandla on maakondlike arenduskeskuste võrgustikus noorte valdkonnas tegutsenud juba aastast 2006. Nende aastate jooksul on algatatud erinevaid projekte ja initsieeritud erinevaid Tartumaa noorte ettevõtlikkust toetavaid tegevusi. Tartu Ärinõuandla eestvedada on sellised suurüritused nagu kevadel toimuv projektide tunnustamise konkurss, novembris toimuv VIII noortekonverents „Teed tulevikku – OKEI?!“ ja detsembris toimuv õpilasfirmade jõululaat.

Lisainfo:
Maili Vinn
Ettevõtluse konsultant
SA Tartu Ärinõuandla
+372 524 3079
maili.vinn@tartu.bas.ee

Tasuta konverents juba sel laupäeval

Oled oodatud Eesti Euroopa Liikumise projekti „Novus Spectrum“ raames korraldatavale
konverentsile, mis on Eesti Euroopa Liikumise 18 kuud kestnud demokraatiaprojekti "Novus Spectrum" kokkuvõttev ja lõpetav konverents. Konverents leiab aset 23.veebruaril kell 12.00 – 16.30 hotellis „Tallink City Hotel“ (A. Laikmaa 5, Tallinn).

Konverentsi esimeses osas antakse ülevaade projekti „Novus Spectrum“ raames läbi viidud üritustest ning Euroopa Liidu tulevikuväljavaadetest ja 1. aprillil 2012 jõustunud Euroopa Kodanikualgatuse mehhanismist. Ürituse teine osa käsitleb Soome Euroopa Liikumise rolli ning föderalismi tähtsust Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Seminar toimub inglise keeles.

Programm:
Algus: 12.00
12.00 – Kogunemine, registreeringu kinnitamine
12.15 – Heikko Kukk, projekti „Novus Spectrum“ vabatahtlik: „Events organized by Novus Spectrum and their impact on youth”
12.45 – Erkki Bahovski, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabenõunik, Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige: "Current Situation in the European Union and possible future perspectives".
13.30 – Ahto Lobjakas, Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik, kolumnist: "European Citizen’s Initiative and it’s impact on European democracy".
14.15 ─ Lõunasöök (Tallink City Hotel)
14.45 ─ Emilia Machuca, Vice President of JEF Europe: “JEF, Federalism and the EU: towards an ever closer union”
15.20 ─ Henrik Manner, Vice-President of JEF-Finland (Eurooppanuoret): ”European Movement in
Finland – best practices and good experiences”
16.00- Lõpusõnad

Täpsem info ning konverentsil osalemiseks palume registreerida:
helena@euroopaliikumine.ee,
Helena Savtšenko
Novus Spectrum: noored ja demokraatia
Eesti Euroopa Liikumine MTÜ
Aadress: Estonia pst 5a, Tallinn
www.euroopaliikumine.ee
www.facebook.com/novusspectrum

Lendstart24

8.-9. märtsil toimub Tartus Teaduskeskuses AHHAA koolinoorsootöö ja mitteformaalse õppimise inkubaator Lendstart 24, mille eesmärgiks on  jõuda veelgi tulemuslikuma ning eesmärgipärasema huvitegevuseni koolikeskkonnas.

Inkubaatorisse on oodatud osalema 4-liikmelised koolimeeskonnad (huvijuht, õppealajuhataja/direktor, aineõpetaja ja õpilane), kes soovivad noorsootöö ja mitteformaalse haridusega palju enam oma koolis korda saata kui seda seni on jõutud.

Inkubaatoris osalemiseks täida kandideerimisvorm hiljemalt 20. veebruaril.

Rohkem informatsiooni kandideerimise ja ürituse kohta leiad: http://mitteformaalne.ee/lendstart.html

Heateo Sihtasutus otsib enda portfelli suure mõjuga algatusi!

Juba viimased 10 aastat oleme aidanud käivitada ja laiendada meie ühiskonda paremaks muutvaid organisatsioone. Heateo Sihtasutuse toetusportfellis on olnud alustavaid sotsiaalseid ettevõtteid, mis on tänaseks kasvanud oma valdkonna säravateks näideteks (nt Uuskasutuskeskus, Terve Eesti Sihtasutus, MTÜ Abikäsi). Teisalt oleme aidanud mõju oluliselt suurendada juba kogemustega tegijatel (nt SOS Lasteküla Eesti Ühing, MTÜ Oma Pere). 

Nüüd otsime taas eestvedajaid, kes soovivad ära lahendada mõne põletavalt olulise probleemi Eesti ühiskonnas! Heateo toetusportfelli on oodatud kandideerima elujõulise tegevusmudeliga algatused, mis pakuvad uuenduslikke ning pikaajalise mõjuga lahendusi. Võrdselt otsime nii tublisid alustajaid kui ka arenguhüpet teha soovivaid kogemustega organisatsioone. Meie uksed on headele algatustele alati avatud, kuid esimesse lendu võtame algatusi 1. märtsini ning sealt edasi pooleaastase vahega. 

Heateo meeskonna eksperdid töötavad koos oma portfelliorganisatsioonidega selle nimel, et nende algatuste mõju mitmekordistada. Selleks vahendame oma ala tipptegijatest vabatahtlike professionaalide ja teiste toetajate teadmisi, oskusi ning kogemusi. Pakume võimalusi arenguks nii organisatsiooni eestvedajale kui kogu meeskonnale. Toetav koostöövõrgustik särasilmsetest mõttekaaslastest on kauba peale! Tõestatult toimiva sotsiaalse ettevõtte ärimudeli korral abistame ka investorite leidmisel. 

Kui leiad, et just Sinu algatus võiks sobida meie toetusportfelli, uuri lähemalt siit: http://www.heategu.ee/kandideeri. Sealt leiad rohkem infot ja kontaktandmed! 
Tead kedagi teist, keda see võimalus maailma paremaks muutmisel edasi aitaks? Edasta see üleskutse ka talle!

Kandideeri Heateo portfelli ja muudame koos Eesti paremaks!

Indu ja edu soovides,
Heateo meeskond

Noorsootöö ideaal - noored ise protsessi kaasatud

Noorsootöö ehk noortele suunatud tegevused on laiahaardeline ja hõlmab endas palju erinevaid tahke. Eelmisel aastal toimunud hindamine tõi välja mõned valukohad, aga andis ka teadmise, et suund Saue valla noorsootöös on õige. 
Noorsootöö visioon, millega peab arvestama kohalik omavalitsus: „Igale noorele on noorsootöös kättesaadavad mitmekülgsed isiksuse arengu võimalused!" - on seadnud meid olukorda, kus peab üle vaatama hetke olukorra ja sõnastama täpsemini edasised suunad ka Saue valla noorsootöös. Sellest lähtuvalt sai ette võetud Saue valla noorsootöö kvaliteedi hindamine. Saue valla noortele suunatud tegevused saavad kindalsti olema 2013. aasta üheks prioriteetidest.

Tulemuseks tubli keskmine

Saue valla noorsootöö kvaliteedi keskmiseks hindeks oli 2, 2 (maksimumhindest 4). Seega - arenguvajadus on olemas, ehk noored vajavad rohkem tähelepanu ja neile suunatud tegevusi. Kõige problemaatilisem on olukord noortele suunatud ettevõtlikkuse arendamisel ehk noortele ei ole tagatud mitmekülgsed võimalused ettevõtlikkuse suurendamiseks. Samuti on vaja leida aktiivseid noori, kes tahaksid kaasa rääkida läbi osaluskogude, et edasi anda valla juhtidele noorte soove ja nägemusi.

Hetkel ei ole Saue vallas veel noortekogu, kuid see on kindlasti üks võtmetegevusi noorte kaasamise protsessis. Seega siit üleskutse Saue valla aktiivsetele noortele (kuni vanuseni 26), olge aktiivsed ja võtke ühendust.

Plaanis on arendada noorsootöö alast koostööd meie naabritega ja välja anda noorsootöö vabatahtliku pass, mille alusel hakatakse iga-aastaselt tunnustama valla aktiivsemaid noori. Tunnustada tahaks juba olemasolevaid noorsootöö tegijaid ehk neid, kes oma töös tegelevad meie valla noortega.

Saue valla noorsootöö ehk noortele suunatud tegevused toimivad eelkõige koolides, kus pakutakse huvitegevust ja erinevaid vabaaja veetmise võimalusi. Eraldi võiks välja tuua Ääsmäe Noortekeskuse Exiti, mis ootab enda juurde noori igal tööpäeval peale koolitunde. Hetkel on käimas noortekeskuse renoveerimistööd, seega ruumid saavad varsti värskema väljanägemise ehk keskkond, kus noored viibivad saab paremaks.

Eriliselt tahaks tänada Ääsmäe kooli kollektiivi, kes on hästi käima saadud õpilasomavalitsuse töö, mille tõid esile hindamise käigus välishindajad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Saue valla noorsootöö on teema, millega peab tegelema aktiivsemalt ja konkreetsemalt ning ideaal oleks see, kui noored ise on selles protsessis kaasatud ja huvitatud enda elu huvitavamaks tegemisest. Ootame noori kaasa rääkima!

(Delfi, 08.02.2013)

PRESSITEADE: Euroopa noortegarantiile tuleb läheneda sisuliselt

Pressiteade

8. veebruar 2013


Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles täna Dublinis toimuval töö- ja sotsiaalministrite mitteametlikul kohtumisel, et Eesti toetab Euroopas ühiselt astutavaid samme tööpuuduse vähendamiseks ning noortegarantii soovitust, mille kohaselt tuleks mitteaktiivsetele noortele nelja kuu jooksul tööle aitavaid lahendusi pakkuda. 

Minister rõhutas samas, et parim tulemus saavutatakse siis, kui igale noorele lähenetakse individuaalselt ning pakutakse just seda, mida konkreetne noor vajab - näiteks praktikakohta, koolitust või nõustamist. Rõivase hinnangul on oluline hinnata, kas suunata noor inimene kohe tööle või püüda teda aidata jõuda selleni, et tööpakkumiseni jõudmine võtab veidi enam aega, aga töö on tasuv ja soovidele vastav.

Dublinis toimub 7.-8.veebruaril Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite mitteametlik kohtumine, kus otsitakse lahendusi noorte tööpuuduse tulemuslikuks vähendamiseks. Eesistuja eesmärk on EL Nõukogu noortegarantii soovitus vastu võtta 28. veebruaril toimuval ametlikul EL töö- ja sotsiaalministrite nõukogu istungil.

Eesti on Euroopa Liidu kõige kiiremini langeva noorte tööpuudusega riik, kuid noorte tööpuudus on sellele vaatamata tööturupoliitika jätkuv prioriteet.

Jana Rosenfeld

Meediasuhete nõunik 

(Postimees, 08.02.2013)

"Tagasi kooli" kutse ehk mis on 45 minuti mõju?

Millist mõju võib omada 45 minutit õpilaste elule, Sinu elule, õpetajate elule?

25. veebruarist 1. märtsini ootab Sind „Tagasi kooli“ fookusnädal. Koolid üle Eesti avavad uksed külalisõpetajatele, kes on valmis õpilastega oma teadmisi ja kogemusi jagama. Tule ja anna (vähemalt) üks tund!

Tänavune suur uudis on see, et „Tagasi kooli” uus infosüsteem võimaldab külalistundide kokkuleppimist ja teoks tegemist nüüdsest ka aastaringselt. See tähendab, et saad anda märku oma tunniandmise eelistustest senisest põhjalikumalt ning luua süsteemi järjepideva kasutajakonto. Samuti võimaldab infosüsteem võtta aktiivset rolli - otsingumootor on Sulle võimalus leida ise õpetajaid, kelle tundidesse võiksid Sinu poolt pakutud teemad kõige paremini sobida.

Sinu tunni mõju me hinnata ei tea. See võimaldab muuta koolielu mitmekesisemaks, sellest võib saada kogemus, mis mõjutab eluteed, või alguspunkt mõttele, mis muudab maailma.

„Kooliharidusest sõltub Eesti ja seeläbi kõigi meie tulevik. Külalisõpetajatena oma kogemustest ning valikutsest rääkides aitate te õpilastel läbi mõelda oma tulevikuplaanid ning koolidel pakkuda parimat haridust. Aitate kaasa sellele, et Eesti saaks targemaks ning paremaks,“ on öelnud president Toomas Hendrik Ilves.

Lähem info ja külalisõpetajaks registreerumine: http://tagasikooli.ee/kulalisopetajatele/uleskutse/ 

Oleme väga tänulikud, kui leiad mõne minuti teate edastamiseks, et kutsuda tagasi kooli ka oma sõpru, tutvusringkonda või organisatsiooni liikmeid - et info jõuaks kõigini, kellel võiks selle vastu huvi olla.

Kõigi küsimuste korral oleme Teile abiks aadressil is@tagasikooli.ee või telefonil 574 27645.

Algas üle-euroopaline multimeedia konkurss “Sisserändajad Euroopas”

Euroopa Komisjon kuulutas kunsti-, graafika- ja kommunikatsioonierialasid õpetavatele koolidele välja üleeuroopalise multimeedia võistluse teemal „Sisserändajad Euroopas”.

Konkursile oodatakse töid Euroopa Liidu ja Horvaatia kunsti-, ajakirjandus-, audiovisuaalvaldkonna ja kommunikatsioonierialade õpilastelt vanuses üle 18 eluaasta. Konkursil saab osaleda kolmes eri kategoorias: plakat, foto ja video.

Töö teemaks on mujalt maailmast pärit sisserändajate roll  Euroopa riikide ühiskonnas. Konkursile registreerimise tähtaeg on 30. aprill, töid oodatakse hiljemalt 21.juuniks 2013. 

Rohkem teavet leiab kodulehelt:  http://www.migrantsineurope.eu

Iga kool, kelle esindajad võidavad esikoha ühes kolmest kategooriast või avalikul hääletusel, saab auhinnaks 10 000 eurot. Üleeuroopalisse finaali pääsenud 30 töö autorid koos kooli esindajaga  kutsutakse autasustamisetseremooniale Brüsselisse.

Osaluskool alustab!

ENL'i teadlikkuse kampaania raames on korraldatud külastuste sari "OSALUSKOOL", mille käigus saavad osaluskogude noored, aga ka kõik teised aktiivsed inimesed võimaluse külastada Tallinna ja Tartu kohalikke omavalitsusi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Valitsust ning Riigikogu.

Tegemist on eelkõige haridusliku programmiga, mille jooksul saate kasulikke teadmisi nende asutuste tööst, tegemistest ning tähtsusest, aga ka räägime teemadest, mis on seotud noorteasjadega ja noorte kaasatusega - saate otse vastutajatelt küsimusi küsida seminarivormis ja arutelu arendada olulistel teemadel.

Üldine ajakava näeb välja järgmine:

08. veebruar - Valitsus kell 14:00-16:00

Külastus kestab 2 tundi. Kõigil peab olema kaasas isikut tõendav dokument. Toimub majaga tutvumine, seejärel kohtub meiega Eesti eesistumist ette valmistav ametnik. Registreerimine

12. veebruar - Tallinna Linnavalitsus kell 9:30-11:00 NB! Sotsiaalministeeriumi külastus lükkus märtsikuusse! Registreerimine

14. veebruar - Haridus- ja Teadusministeerium kell 12:00-14:00 + Tartu Linnavalitsus kell 15:00-17:00 Registreerimine

19. veebruar - Riigikogu kell 12:00-14:00 Registreerimine

12. märts - Sotsiaalministeerium kell 10:30-12.30. Meiega kohtub sotsiaalminister Taavi Rõivas isiklikult. Registreerimine

Üritused on piiratud osalejate arvuga, nii et ära maga maha!

ENL kompenseerib omalt poolt väljastpoolt linna (Tallinnat või Tartut, sõltub, kus üritus toimub) saabuva transpordi. Selle kohta täpsemalt juba külastuse ajal. Hoidke kindlasti bussi/rongipiletid alles!

Haara sellest võimalusest kinni, et teada saada rohkem selle kohta, kuidas meie riik tegelikult ikkagi toimib, et neid teadmisi ja seda kogemust ka oma maakondlikus noortekogus, noortevolikogus ja tuttavate seas edasi jagada!

Noortepoliitika seminar „Ole üks hammasratastest!“

Mõiste ’noortepoliitika’ tekitab sageli noortega tegelejates segadust. Arvamused, mida sellest rääkides tihti välja tuuakse, kõlavad sageli nende mõtetena:

• „See on justkui helesinine unistus – et noortepoliitika lisaks ellu helgeid värve, tuleb noori mõista, neid haarata kaasa!“
• „Lõimitud noortepoliitika – idee on ilus, kuid kas pole pigem tegemist kujuteldava fluidumiga, mil pole konkreetsust ja mida kasutavad ainult poliitikud?“
• „Tundub, et kuskil kõrgel on välja mõeldud, mida noorsootöö tegema peaks.“
• „Kas keegi teab ka, kuidas nende Euroopa Liidu noortepoliitika suundadega tegelikult tegeleda?“
• „Tuleb leida hammasrattad, kes ühendavad erinevaid noorsootöö kogukondi ja noortepoliitika valdkondi.“
• „Mänguväljakute tegemine on noortepoliitika elluviimine, kui otsustajad teevad seda koos lapsevanemate ja laste-noortega.“
• „Noored peavad ka ise näitama, et nad on olulised!“

Mida Sina arvad? Oled ka üks nendest hammasratastest, kes erinevaid noorsootöö kogukondi ja valdkondi ühendab?

Kui jah, tule SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo noortepoliitika seminarile "Ole üks hammasratastest!“, mis toimub 8.-9. veebruaril 2013 Tallinnas ja annab Sulle väga lihtsad juhtnöörid selles osas, millega täpselt tegu on ning paneb mõtlema Sinu rolli üle selle elluviimisel!