Huviringid muudavad koolielu värvikamaks

Sel õppeaastal tegutsesid kooli juures mitmed huviringid: laste- ja mudilaskoor, ansamblid, korvpallitrennid, rahvatantsurühmad, kunsti-, käsitöö- ja puutööringid, algklasside liikumisrühm. 

Aasta tõi edu korvpallitüdrukutele, nad said Tartumaa meistriteks. Erilist kiitust väärivad nende hulgast järjekindluse ja kohusetundlikkuse eest Mari-Liis Must, Merilin Must, Katrin Ivanova, Anastasia Širokova ja Anastassia Timofejeva. Korvpallipoistele kuulus maakonnas teine koht ja tublimad korvpallurid olid nii treeningutel kui ka võistlustel Tõnis Piiri, Valdis Piiri, Marko Piiri ja Veiko Kook.

Tartumaa võimlemispeol „See rõõm on elust endast" rõõmustasid vaatajaid 1.-2. klassi liikumisrühma lapsed. Mudilaskoor osales Peipsiäärsete maakondade laulupeol Toilas, lastekoor esineb popkooride laulupeol Tartus, rahvatantsijaid ootab ees esinemine Tartumaa tantsupeol „Püha".

Kunstiringi lastest läks väga edukalt Lia Märsil, kes võitis auhinna rahvusvahelisel exlibriste konkursil Slovakkias. Noored kunstnikud esinesid tublilt Tartumaa lasteraamatupäeval, Liivi kunstikonkursil, Sibulatee joonistusvõistlusel.

Huvitegevuse arendamise eest kuuluvad tänusõnad tublidele ringijuhtidele: Priit Allikivi, Eve Koort, Maire Jürgel, Reet Kruup, Ljudmila Remets, Ain Sööt ja Sirje Valtmäe.

Koolielu värvikamaks muutmise eest tänan toimekat õpilasesindust koosseisus Sander Kukk, Heleri Sööt, Mari-Liis London, Raily Kokk, Liisi Värv, Elis Pärn, Ketlyn Päästel, Merlin Knude, Karen Loos, Älis Sikora, Elo Kook, Ketriin Laumets, Anželika Frantšuk, Tessa Toomsalu, Markus Jörgen Paapsi ja Merilin Must.

(Delfi, 11.06.2013 )

Suvel töötamine ei tohi noore tervist ohustada

Alaealist ei lubata tööle, mis ei vasta tema vaimsele või füüsilisele arengule ning on talle ohtlik.

„Alaealised on riskirühm. Neil ei ole veel piisavalt elukogemust, et hoiduda ohtudest, mis neid tööl varitsevad,” märkis tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Üks põhiprobleeme on see, et noored ei oska ohtu näha. Nad tahavad end tööl tublina näidata, mistõttu kipuvad riskima ja kiirustama. Selle ennetamiseks peavad tööandjad hoolitsema noorte väljaõppe eest ja hiljem kontrollima, kuidas nad teadmisi ellu rakendavad. 
Tööinspektsioon soovitab sõlmida alaealisega kirjaliku töölepingu. Sel juhul vastutab tema eest tööandja samamoodi nagu iga teise töölepinguga töötaja eest. Kui lapsega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, siis vastutab lapse põhjustatud võimalike kahjustuste eest tema seaduslik esindaja, enamasti lapsevanem. 
Töölepinguga töötades peab alaealise töötasu vastama vähemalt valitsuse kehtestatud alammäärale (320 eurot kuus), kui töötatakse täistööajaga ja lepitakse kokku kuupalk. 

Tööle vaid tööinspektori loal 
Töölepingu seaduse järgi peab tööandja taotlema 7–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks esmalt tööinspektori nõusolekut. Sellega selgitatakse välja töö tingimused ja tehakse kindlaks, ega see ei ole lapsele keelatud. Lisaks kontrollitakse, et töötingimused on kooskõlas seaduse nõuetega ning seda, kas laps soovib tööd teha. 
Tänavu on tööinspektsioonile 7–14-aastaste alaealiste palkamiseks esitatud 24 taotlust, mis hõlmavad 774 noort, kellest 545 on tööle lubatud. Peamiselt taotlevad nõusolekut kohalikud omavalitsused ja õpilasmalevad, harvem erasektori tööandjad. Kui töö on noortele ohtlik, siis taotlust ei rahuldata. Näiteks soovis üks omavalitsus rakendada 13–14-aastaseid alaealisi järve puhastamiseks adrust. Tööd oleks tehtud jalgupidi jahedas vees adrulõikuri järel ehk töötava mehhanismi vahetus läheduses. See töö on ohtlik ka täiskasvanule, alaealisest rääkimata, ja taotlus lükati tagasi. 
Alates 15. eluaastast pole tööandjale tööinspektori nõusolekut tarvis, piisab vanema nõusolekust. 
Tööinspektsioon viib tänavu suvel kolmandat korda läbi alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, uurimaks alla 18-aastaste töötajate töötingimuste vastavust töölepingu seaduse nõuetele ja teavitamaks tööandjaid alaealiste töötamisega seotud erinõuetest.

Millist tööd tohib laps teha? 
7–12-aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal, näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana. 
13–14-aastasel alaealisel ja 15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha ka muud kerget tööd, näiteks korjata marju või puuvilju, töötada asjaajajana vms. 
15–17-aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib peale kergete tööde teha töid, mis ei ole keelatud ehk ei ohusta tema tervist. Näiteks toitlustusasutuses võib alaealine teha abitöid, kuid ei tohi alkoholi müüa. 

Kui pikk on lapse tööpäev? 
Alaealist palgates peab tööandja järgima tööajapiiranguid. 
13–14-aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada 4 tundi päevas. 
15-aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas. 
16–17-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, võib töötada 7 tundi päevas. 
Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealisele keelatud. 
Alaealisel on keelatud töötada kella 20–6. Erandlikult võib alaealine teha täiskasvanu järelevalve all loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20–24. 
Allikas: tööinspektsioon

(Linnaleht, 07.06.2013)