Friday, January 27, 2012

Tule noorteseminarile "Tulevikukool: paneme koolielu särama!"

Meil on hea meel teatada, et peatselt jõuab kätte aeg, mil toimub põnev noorteseminar "Tulevikukool: paneme koolielu särama!"

Sügisel edasilükkunud seminar leiab aset 10.-12. veebruar 2012 Ülenurme Gümnaasiumis Tartumaal. Noored saavad osa erinevatest loovustreeningutest, proovida kätt disainilaboris, ehitada tulevikukoole ja esitleda oma ideid foorumteatris. Lisaks esialgsele programmile on lisandunud veel Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Intellektika külastus!

Seminarile ootame igast koolist kuni 5-liikmelist esindust (3-4 noort ja 1 juhendaja). Eeldatav sihtgrupp on noored vanuses 12 -16.
Tartumaa Arendusseltsi piirkonna koolidele on osalemine ainult 20 eurot osaleja kohta (tavahind 95.-), juhendaja tasu (45.-) katame meie. Täpsem info ja registreerimine: http://www.tas.ee/tulevikukool. Registreerimine on avatud kuni 3. veebruarini. Kohtade arv on piiratud, palun kiirustage!

Saadan teile edasi ka seminari plakatid A3 ja A4 suuruses (http://www.artdesign.ee/tas/tuleviku-kool.html), mida teil on soovi korral võimalik ise välja trükkida ja oma koolides levitada.

Triin Lääne
Tartumaa Arendusselts
Vaksali 17A, Tartu
Tel. 7430088
Mob. 52 178 69, 53029203
triin@tas.ee;
www.tas.ee

Thursday, January 26, 2012

Osale sotsiaalse ettevõtluse avaseminaril „Kas sina võiksid olla sotsiaalne ettevõtja?“

Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja AIESEC Eestiga toimub 11. veebruaril algusega kell 13.00 sotsiaalse ettevõtluse avaseminar „Kas sina võiksid olla sotsiaalne ettevõtja?“ Seminari toimumiskohaks on Tallinnk Spa & Conference Hotel (Sadama 11 a).

Avaseminar on suunatud noortele, kellel on huvi ühiskonnas toimuva vastu ning soov rakendada selle muutmiseks oma ideid ja teadmisi.
Seminaril osalejad saavad ülevaate sotsiaalsest ettevõtlusest ning seosest igaühe huvivaldkonnaga. Koos arutatakse ning analüüsitakse aktuaalseid ühiskondlikke probleeme ning leitakse võimalikke äriideid.

Avaseminarile järgneb neljast osast koosnev sotsiaalse ettevõtluse koolituste sari, mille raames omandavad osalejad ettevõtlusalaseid teadmisi ning koostavad äriplaani, mille abil hiljem on võimalik  luua toimiv ning edukas sotsiaalne ettevõte.

Osalemine avaseminaril on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud (50)!

Osalemiseks täida palun avaldus hiljemalt 9. veebruaril kell 23.55 aadressil
http://maailmamuutjad.wordpress.com/

Avaseminari kava


13.00 – Registreerimine
13.30 – Sissejuhatus ja ülevaade sotsiaalsest ettevõtlusest
14.00 – Grupitöö: kuidas sünnib ühiskondlikust probleemist äriidee?
15.30 – Kohvipaus
15.50 – Grupitöö: ühiskondlike probleemide lahendus sotsiaalse ettevõtluse näol
17.00 – Edaspidised sammud ja päeva kokkuvõte
Lõpp kell 17.30

Avaseminari grupitöid juhivad Heateo Sihtasutuse vabatahtlikud ärisektori kogemustega spetsialistid.


Lisainfo:
Margarita Sokolova
Heateo Sihtasutus
Tel. 566 90 717

margarita@heategu.ee

Wednesday, January 25, 2012

Ettevõtluse sõbraks sai Junior Achievement Eesti

Täna Tallinna Õpetajate Majas toimunud EVEA pidulikul aastaüritusel anti traditsiooniliselt välja Ettevõtluse Sõbra auhind, mille pälvis Sihtasutus Junior Achievement Eesti.

2011. aasta lõpus  väljakuulutatud Ettevõtluse sõbra tiitli konkursile laekunud kandidaatide hulgast otsustas EVEA volikogu omistada Ettevõtluse sõbra tiitli in-corpore Junior Achievement Eestile, kes on läbi aastate jõudsalt arendanud ettevõtlusalast haridust Eestis, edendanud koolinoorte ja õpetajaskonna seas arusaamist ettevõtlusest ja majandustegevusest, saanud 2011. aastal valmis uue ja tänapäevase Majandusõpiku gümnaasiumile, korraldanud mitmeid silmapaistvaid ettevõtlusüritusi, sealhulgas käivitanud Õpilasfirmade programmi ja korraldanud Õpilasfirmade laada, et innustada noori ettevõtluses kaasa lööma.

«EVEA soovib selle otsusega väärtustada järeltulevat ettevõtjate põlvkonda ja tööd, mida Junior Achievment Eesti on seni teinud noorte ettevõtlikkuse edendamiseks. Põhja-Euroopas kerkib teravalt esile põlvkonnavahetuse probleem väike- ja pereettevõtluses. Eesti ei ole siin erand. Peame hoolitsema selle eest, et meie loodud ettevõtteid oleks võimalik anda edasi headesse kätesse», kommenteeris EVEA president Marina Kaas.
Eesti ettevõtjad valivad EVEA algatusel Ettevõtluse sõbra tiitli saajad alates 1993. aastast.

(allikas:  www.e24.ee, 25.01.2012)

Wednesday, January 18, 2012

Osale noorte tööseminaril!

Noorte omaalgatuslik grupp Novus Spectrum korraldab hakkajatele 18-26 aastastele noortele esmakordselt tööseminari, kus jagame näpunäiteid, kuidas hakkama saada Eesti tööturul ning mida silmas pidada tööle kandideerimisel.
 
Kutsume Teid reedel, 27. jaanuaril 2012 kell 10.30 Euroopa Liidu majja  (Rävala 4/Laikmaa 15, Tallinn) osalema aruteluseminaril noorte töötust puudutavate teemade üle.
Noorte tööseminari eesmärgiks on jagada kogemusi ja teadmisi noorte ettevõtlusest, üle-Euroopalise tööportaali EURES võimalustest. Oma mõtteid tööturu hetke olukorrast jagavad üliõpilaste esindajad. Lisaks õpetatakse koostama korrektset CV-d ja avaldust ning tuuakse näpunäiteid kuidas käituda töövestlusel, et olla edukas tööturul. Räägitakse vabatahtlikuks olemisest ning jagatakse ka palju asjalikku ja vajaminevat materjali!
 
Väga olulisena on tööseminari lõpus võimalik küsida infot karjäärinõustajatelt ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus kutsub kõiki seminarist osavõtnud noori ka soovi korral oma kontorisse karjäärinõustamisele. 
 
Samuti kutsuvad seminari korraldajad ülesse kõiki noori kaasa võtma oma isiklikku CV-d, et selle kohta huvi korral kohapeal eksperdi arvamust saada.
 
Tutvu ajakavaga SIIN!
 
Registreerumiseks kirjuta 25. jaanuarini aadressil heikko@euroopaliikumine.ee ning lisa oma nimi, vanus, kool või tööasutus!
 
Ehk CV-d näppu ja noorte tööseminarile! Tule ja veeda oma reedene päev vabas ja mõnusas ent töises õhkkonnas koos teiste noortega.
 
 
Lisainfo:
HEIKKO KUKK
"Novus Spectrum: noored ja demokraatia" vabatahtlik
Eesti Euroopa Liikumine MTÜ
telefon +372 5818 1713
heikko@euroopaliikumine.ee
http://euroopaliikumine.ee/?id1=1287&id2=1376   
http://www.facebook.com/NovusSpectrum
 
 
Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon.
 --------------------------------------
EEL noorteprojektid:
Euroopa Noortekaart
Euroopa noorteinfo võrgustik Eurodesk
Eesti Noorteportaal NIP

Monday, January 16, 2012

Eesti Noorte Foorum 2012: Ideest sünnib muutus

27. jaanuaril toimub aasta suurim noortekonverents nimega Eesti Noorte Foorum. Juba neljanda foorumi peateemaks on „Ideest sünnib muutus“. Üritus leiab aset Tallinna Tehnikaülikoolis algusega kell 10:00.

Paneeldiskussioonis astuvad ülesse sel aastal Juhan Parts, Maris Ojamuru, Terje Kross, Martin Noorkõiv ja Erik Allak, et arutada Eesti praeguste probleemide üle ning näidata noortele suunda, kuidas nad saaksid neid läbi ettevõtluse enda heaks rakendada ja oma tegevusega Eesti riiki maailmas konkurentsivõimelisemaks muuta.

Üritust modereerib Marko Siller, kes on aastaid tegelenud Eestis vastutustundliku ettevõtluse arendamisega, turismi turundamisega internetis ning koolitajana.

Ettevõtetest astuvad ülesse sellised nimed nagu Siemens, PKC Eesti, Tallink, Heateo Sihtasutus ja teised. Lisaks veel teisi etteasteid ning peaesineja välismaalt.

Ürituse jooksul pakutakse ka maitsvat lõunasööki ning toimuvad kohvipausid, mille jooksul on hea võimalus teha uusi tutvusi ja leida mõttekaaslasi.

Vaata täpsemat infot: www.aiesec.ee/foorum

Thursday, January 12, 2012

Kutse: Ettevõtliku kooli projekti lõpuseminar, 20.jaanuaril

Tartu Ärinõuandla kutsub kõiki huvilisi projekti „Ettevõtliku kooli pilootvõrgustiku rakendamine Ida-Viru ja Tartumaal“  lõpuseminarile.

Projekt viidi ellu ajavahemikul september 2009 – jaanuar 2012 ja selle üldiseks eesmärgiks oli luuaTartumaal pilootkoolide võrgustik ja valmisolek ettevõtlikkuspädevuse rakendamiseks hariduses. Tartumaalt osales projektis 5 pilootkooli: Tartu Forseliuse Gümnaasium, Tartu Kommertsgümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium, Puhja Gümnaasium ja Luunja Keskkool.

Lõpuseminar toimub 20.jaanuaril kell 10.00-12.00 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna suures saalis (Raekoja plats 12, 2.korrus).

Päevakava:
10.00 – Tervitussõnad
10.10 – Projekti kokkuvõtted: Janeli Virnas (SA Tartu Ärinõuandla)
10.30 – Õpetaja kogemus: Evely Vridolin (Tartu Forseliuse Gümnaasium)
10.40 – Õpetaja kogemus: Lea Järv (Puhja Gümnaasium)
10.45 – Projektide tunnustamise konkursi võiduprojekt „Vene laulu festival“
11.00 – Projekti lõppuuringu tutvustus: Jaan Urb (Cumulus Consulting OÜ)
12.00 – Lõuna

Projekti toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Palun andke teada oma osalemisest hiljemalt esmaspäevaks 16.jaanuariks meiliaadressil: janeli.virnas@tartu.bas.ee

Professor: noorte meelitamiseks maale tuleks kaaluda stipendiume

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor professor Rando Värnik ütles täna riigikogus maaelu arengu aruande arutelul, et soodustamaks haritud noorte inimeste naasmist maapiirkondadesse võiks kaaluda neile stipendiumide ja maksuvabastuste loomist.
Maaelu arengu aruande üks autoreid professor Värnik nentis, et kõige keerulisemaks küsimuseks on see, kuidas tagada Eesti kõige väiksema elanike arvu ehk alla 2000 elanikuga valdade jätkusuutlikkus.
Inimeste vähesuse tõttu on nende omavalitsuste võime tagada vajalikke teenuseid langemas kriitilise piirini. See omakorda ei too valdadesse uusi inimesi ega köida ettevõtjaid. «Vallad, kus on suurem inimeste hulk, peavad püüdma luua paremat taristut, väiksemad peavad aga vaeva nägema olemasoleva taristu alles hoidmisega,» summeeris Värnik.

Teadlase sõnul tuleb maaelupoliitikat kujundades aru saada, et uute väärtuste loomine maal sõltub inimestest. «Inimkapitali vähesuse kõrval on probleemiks selle kvaliteet, sest maainimeste hulgas on suur osakaal esimese taseme haridusega inimesi,» ütles Värnik.

Kuna gümnaasiumiharidust ja kõrgharidust pakutakse enamasti suurtes keskustes, liiguvad pered ja noored hariduse otsinguil linnadesse. «Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu noorte ja pereealiste elutingimuste parandamisele. Ühe võimalusena võiks kaaluda linnades õpingud lõpetanud maanoorte suunamist tagasi maapiirkondadesse koos stipendiumite või maksuvabastustega,» pakkus Värnik.
 
Maapiirkondade väikeettevõtlusel on potentsiaali
Lisaks inimestes soovi loomisele maal elada tuleb edendada ka võimalusi selleks. Värnik nentis, et linnad ja maapiirkonnad on tänapäeval tihedalt põimunud, eelkõige töösuhete ja hariduse omandamise kaudu.

«Kaugus keskusest nõuab teedevõrku. Võtmeküsimus on seega kõvakattega teede võrgustiku tihendamine,» sõnas Värnik. Neile lisanduvad elektriühendus, andmesideteenused, pangad, kauplused ja arstiteenused.
Oskusteabega püsielanike teke innustaks ka ettevõtteid maale investeerima. Praegu on suurim probleem see, et väike arv suurtootjaid kasutab enamikku maast, suur arv väiketootjaid aga vähest osa maast. Suur- ja väiketootjatel on erinevad vajadused aga esimesel neist oluline konkurentsieelis. Seetõttu peaks riik kujundama välja ka kaks arengustrateegiat, mis innustaks investeerimist mõlemasse ettevõtlustüüpi.
«Põllumajanduses on olemas väga kindel potentsiaal, kuid põllumajandus vajab oma strateegiat, kuidas lisandväärtust suurendada ja jõuda ekspordini. Eestis on saagikus küll madalam, aga strateegiline lähenemine, õige ekspordisuund ja ühistegevus aitaks,» pakkus Värnik.

Ühtlasi tuleks panustada teadustöösse, et tõsta põllumajandustöötajate tootlikkust, seda eelkõige teravilja alal. «Väikestel ettevõtetel jällegi võiks olla eelis puu- ja köögiviljakasvatuses, puukoolides, taimekasvatuses,» sõnas professor. Üks lahendus oleks ka piirkondlike kaubamärkide loomine.

Värniku arvates pole õige eeldada, et maaelu probleemid lahendaks haldusreform. «Reform ise ei lahenda midagi. Me peame läbi mõtlema, mis on kohaliku omavalitsuse tasandi funktsioonid ja mis keskvalitsuse funktsioonid, nii, et teenused kohalikele elanikele oleks tagatud.» Värnik tõi näiteks, et praegu pole ettevõtluse edendamine omavalitsuse tööülesanne, mis on ka põhjuseks, miks ettevõtlus maapiirkondadesse ei koondu.

(allikas: Postimees, 12.01.2012)


Stipendiumikonkurss!

United World College Eesti Ühing on välja kuulutanud stipendiumikonkursi UWC rahvusvahelistesse koolidesse. Konkurss on avatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning sel aastal on pakkumisel täisstipendium Itaaliasse ja 90% stipendium Hongkongi. Täpsem info koos konkursitingimustega on lisatud meilile (pdf) ja saadaval aadressil http://www.uwc.ee/www/?page_id=92 . Dokumentide esitamise tähtaeg on 26.veebruar.

Lisainformatsiooni United World Colleges liikumisest saab ühingu kodulehelt www.uwc.ee <http://www.uwc.ee/>.

Wednesday, January 4, 2012

Kutsekoolide areng seisab tegemata gümnaasiumireformi taga

Kuiv statistika ütleb, et reformitud kutseharidussüsteemi 50 koolis õpib 27 000 õpilast ja reformimata 220 gümnaasiumis 25 000 õpilast. Veel kümme aastat tagasi töötas Eestis 80 kutsekooli, aga gümnaasiumide arv on püsinud muutumatuna 1970. aastatest alates, kui õitsval järjel ühismajandid igas suuremas maakohas endale keskkooli lõid, kirjutab Anneli Ammas.
Selle sajandi algus oli kutsekoolidele raske aeg: nende hulk kasvas kohati 90ni, samas need kidusid ja investeeringuid sinna ei tehtud. Tõsi, riigikutsekoole oli tasapisi vähemaks jäänud, seda peamiselt põllumajandusministeeriumile allunud kolhoosikorraga kaasas käinud traktoristikoolide arvelt. Liitma hakati sel ajal ka ühes linnas tegutsevaid kutsekoole, kuid samas kerkis erakutsekoole nagu seeni pärast vihma ja üldarv püsis ikka 90 all. Neist riigikutsekoole oli ligi 60.

2005. aastast hakkas riik tõsisemalt riigikutsekoolide võrku korrastama. «Algus oli loomulikult valuline,» tõdevad tagantjärele nii haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes oli tollal Viljandi maavanema ametis, kui ka kutsekoolide juhid.

«Nüüd on kõik vait, kes toona reformi kritiseerisid,» nendib Küttis. 2008. aastaks jäi alles 30 riigikutsekooli ning nende vorm ja sisu on võrreldes kümne aasta tagusega kohati tundmatuseni muutunud.

Haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung selgitab, et kutsehariduse reformi tegi võimalikuks asjaolu, et need koolid kuulusid riigile ja karme otsuseid oli lihtsam teha kui kohalikele omavalitsustele kuuluvate gümnaasiumide puhul.

«Tõsi, mida aeg edasi, seda enam hakkasid ka kohalikud omavalitsused nende vallas asuvate kutsekoolide eest võitlema,» täpsustab Teet Tiko, osakonna asejuhataja.

Pung meenutab ümberkorralduse põhiprintsiipe: igas maakonnas peab olema kutseharidus kättesaadav, osa koole peab olema laia erialade valikuga, aga säilima peab ka spetsialiseeritud ja erinäolisi väiksemaid koole nii linnas kui maal. Erialade valikul oli ja on väga oluline arvestada piirkondliku tööjõuvajadusega.

«Koolid pidid ise oma elujõulisust tõestama,» meenutab Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli direktor Eero Kalberg. Tema tegi enda sõnul selgeks lihtsa tõe: tuleb tegeleda sellega, mis sinust sõltub.

Ja sõltus nii mõndagi. Keskustest eemal, aga pika traditsiooniga Kehtna kool mõtles näiteks välja, et nende nišš on eelkõige rasketehnikaalane väljaõpe. Samuti paistis Kehtna juba 1990. aastate keskel, kui kutsekoolid jäid järjest ajale jalgu ega suutnud uut ajakohast identiteeti leida, silma sellega, et hakkas tänapäeva tasemel õpetama maamõõtjaid. «Meie vilistlased tegid praktikas maareformi,» võib Kalberg uhkustada.

Reformikava tehes olid kutsekoolid juba natuke hakanud Euroopast investeeringuraha saama ja teada oli, et raha võib veel palju juurde tulla. Nii on kümne aastaga kutsekoolidesse investeeritud ligi kolm miljardit krooni. 2015. aastaks peab kuni 70 protsenti kutsekoolide taristust olema tänapäeva tasemel korda tehtud, kinnitab haridusministeerium.

Narvas, Tartus ja Pärnus kasvasid kutsekoolid väga suurteks paljude erialadega kombinaatkoolideks. Kui enne reformi oli 500 õpilasega kutsekool suur, siis nüüd on see keskmine suurus ja seda peetakse kooli toimetulekuks optimaalseks. Tõsi, tegutsema on jäänud ka päris väikseid – nagu balletikool või muusikakoolid.

Pärnumaal näiteks koondati kokku neli kutsekooli: kaks linnas tegutsenut ning Sindi ja Tihemetsa. Nüüdseks on Pärnus ehitatud praegusaegne kutseõppekompleks, kus õpetatakse kümneid erialasid.

Suure kooli osana toimub kutseõpe edasi ka Tihemetsas, mõisa nime järgi Voltveti koolituskeskusena. Nagu kõik teised kutsekoolid, pakub ka Pärnu üha enam täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet.

Haridusministeeriumi osakonnajuhataja Pung kinnitab, et täiskasvanute ja noorte ühes koolis õpetamine on eriti väikese riigi jaoks mõistlik lahendus. Isegi Soome, kellest Eesti hariduse alal tavaliselt eeskuju võtab, on täiskasvanute koolituskeskuste ja noorte kutseõppeasutuste ühendamise mõtet edendama hakanud.

Näiteks Pärnu kutsehariduskeskuses õpib ligi 1300 igapäevast õpilast, aga täiendus- ja ümberõppes on aastas käinud kuni 2500 täiskasvanut.

See annab õpetajatele koormust ja rahagi juurde ka väiksemates kutsekoolides nagu Kehtna. «Tasemeõppijaid ehk igapäevaseid õpilasi on meil 550, täiendusõppes käib vähemalt sama palju,» nimetab kümme aastat kooli juhtinud Kalberg.

Nii võib Kalberg tõdeda, et Kehtna on tegelikult Raplamaa suurim gümnaasium – Rapla kahes puhtas gümnaasiumis õpib kokku ligi 320 õpilast.

Kui aga vaadata Eestit tervikuna, läheb pärast põhikooli kutseharidust omandama vaid kolmandik õpilastest ja ülejäänud jätkavad gümnaasiumis. Soomes on suhe 60:40 kutsekoolide kasuks, Austrias ja Saksamaal on see 70:30 ning näiteks Šveitsis veelgi enam.

Üheksa klassiga põhikoolidest jõuab Eestis kutseharidusse 40 protsenti ja nn torukoolist ehk 12 klassiga gümnaasiumist leiab põhikooli järel tee kutsekooli vaid viiendik või veelgi vähem õpilasi. «Normaalne oleks suhe 50:50,» arvab Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak.

Kehtna kooli vilistlane ja nüüd juba sama kooli õpetaja Kaarel Oberschneider astus samuti pärast Virtsus põhikooli lõpetamist Haapsalus gümnaasiumi, kuid juba poole aasta järel mõistis, et tema valik on siiski ehitaja kutseharidus. Nagu 10–20 protsenti kutsekoolide lõpetajaist, jätkab Oberschneidergi õpetajatöö kõrval kõrgkoolis.

«Eelkõige lapsevanemad peavad kutseharidust teisejärguliseks,» nimetab Oberschneider üht levinud arusaama.

Kehtna kooli arendusjuht Katrin Viru tunnistab, et kui ta mõne aasta eest Kehtnasse tööle tuli, oli isegi valearusaama küüsis. «Ma ei uskunud elu sees, et kutsekoolis nii head tööd tehakse ja siin nii huvitav võib olla,» räägib ta silmade särades.

Oberschneider möönab siiski, et tasemevahe on kutsekooli õppegrupis suur – osa tuleb teadlikult lisaks keskharidusele eriala omandama, teised aga ei saaks puhtas gümnaasiumis hakkama ja kutsekooli erialast pole ka vaimustuses.

Pärnu kutsehariduskeskuse direktori Riina Müürsepa sõnul on viimasel kolmel-neljal aastal tekkinud ka kutsekoolis konkurss. «Kõik ei mahugi meile ja osa jääb konkursiga ukse taha,» nimetab ta.

Olustvere kooli direktori Pastaku sõnul pole põhikooli neljade-viitega lõputunnistusega õpilasi küll palju, aga neid on ja kutsekooli lõpetatakse ka ainult viitega.

Kõik erialad pole ühtviisi populaarsed, aga Pastak rõõmustab oma sõnul põllumajandus­eriala õpilaste üle. «Sinna juhuslikku seltskonda ei satu – õpilaste vanematel on kas talu või põllumajandusosaühingud,» selgitab ta. Sel sügisel avati Olustveres isegi kaks põllumajanduseriala gruppi.

Kuigi kutsekoolide varustatuses ja tasemes on toimunud oluline hüpe, ei saa keegi loorberitele puhkama jääda – nii nagu erialad arenevad, nii peavad ka kutsekoolid pidevalt muutuma ja ajaga kaasas käivat õpetust andma.

Direktorid tõdevad, et nende koolide rahastamine ei ole sellisel tasemel, mis arengu tagaks. Haridusministeeriumi asekantsler Küttis möönab, et kutsekoolide rahastamise olukord pole normaalne, eriti võrdluses gümnaasiumidega.

Kutsekoolide õpilaskoht maksab 0,88 gümnaasiumi õpilaskohast. Soomes on sama suhe 1,73 korda kutsekooli kasuks. «Soomes arvestatakse, et kutseõpe on kallim kui üldharidus ja vastavalt sellele ka rahastatakse,» räägib Pastak.

Ka Küttis nendib, et kutsekooli rahastamine võiks olla poolteist korda kallim. Samas on ta aga sunnitud tunnistama, et selle aasta eelarves kutsekooli baasraha ei kasva.

«See on poliitiliste valikute koht,» räägib Küttis. «Kõigepealt peame ebaefektiivsete gümnaasiumide küsimuse lahendama, siis saab ka proportsioone muutma hakata.»

Gümnaasiumivõrgu korrastamiseks on haridusministeerium seadnud eesmärgi jaanipäevaks vajalikud seadusemuudatused teha. «Üldkontseptsioon peab valmis saama ja siis saab minna läbirääkimistele maakondadega,» selgitab Küttis.

«Öeldakse, et tehke riigigümnaasiumid ära, aga see pole nii lihtne – siin on vaja laiemat kokkulepet,» selgitab asekantsler, lisades, et riigistamine ei pea ilmtingimata tähendama omandivormi muutmist. Näiteks võiks tema sõnul sarnaselt kutseõppega ka gümnaasiumides kehtestada riikliku tellimuse.

«Võiks läheneda nii, et kui põhikooli lõpetab 7000 õpilast, siis neist 60 protsendile oleks koht gümnaasiumis ja 40 protsendile kutsekoolis,» räägib Küttis. «Aga selline jõuga jagamine oleks poolik lahendus.»

(allikas: Postimees, 04.01.2012)