Pressiteade: Noorteühenduste liit ja sotsiaalminister soovivad üheskoos leida lahendusi noorte tööpuudusele

Noorteühenduste liit ja sotsiaalminister soovivad üheskoos leida lahendusi noorte tööpuudusele

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kohtus täna sotsiaalminister Hanno Pevkuriga, kellega arutati noorte tööpuuduse vähendamiseks ning tööhõivealase teadlikkuse suurendamiste võimaluste üle.

ENL ja minister möönsid, et info Töötukassa poolt pakutavate teenuste kohta, mis on noorte hulgas populaarsed, peab olema noortele arusaadavamalt ning paremini kättesaadav. ENL kordas juba varem tehtud ettepanekut Noorte Töötukassa brändi loomiseks, mida saab kasutada nii internetis, kui ka Töötukassa büroodes ja kohtades, kus pakutakse noortele töötutele mõeldud erinevaid teenuseid. ENLi esindajad rõhutasid ka vajadust koolitada Töötukassa spetsialiste noorsootöö valdkonnas,  kuna noorte töötute võimalikult professionaalseks nõustamiseks on spetsiifiliste teadmiste olemasolu vajalik. ENLi hinnangul on vajalik, et igas töötukassa büroos oleks vähemalt üks vastava ettevalmistuse saanud spetsialist.

Minister Pevkuri sõnul väärib toetust infoürituste korraldamine noortekeskuste juures üle Eesti, mille eesmärgiks on viia kokku karjäärispetsialistid, noored ja noorte iidolid ning pakkuda noortele kvaliteetset informatsiooni tööturu kohta ning julgustada noorte iidolite kogemuste läbi noori tööturule sisenema ja tööturuteenuseid tarbima. Sotsiaalminister avaldas valmisolekut koostöös Töötukassaga algatust toetada.

ENLi hinnangul on oluline nende tööandjate tunnustamine, kes on üles näidanud valmisolekut noorte töölevõtmisel, kellel tihtipeale puudub eelnev töökogemus.

Samuti kinnitas sotsiaalminister ENLile, et peab oluliseks kurtide noorte osalusvõimaluste tagamist teiste noorteühendustega koostöö tegemiseks.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 58 Eestis tegutsevat noorteühingut ja noorte osaluskogu. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Lisainfo:
Martti MartinsonEesti Noorteühenduste Liit
noortepoliitika spetsialist
Telefon: +372 56 151 626
E-post: martti@enl.ee

Pressiteade: Algas üleriigiline konsultatsioon noorte rahvusvaheliste koostöövõimaluste teemal

Algas üleriigiline konsultatsioon noorte rahvusvaheliste koostöövõimaluste teemal

Eile, 27. juunil algas Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) eestvedamisel Eestis üleriigiline noortekonsultatsioon teemal “Noored ja maailm”, mis uurib Eesti noorte suhtumist koostöösse Euroopa Liidu naabrusriikidest pärit noortega. Konsultatsiooni esimese etapina on avatud kõikidele 13-30aastastele noortele kuni 25. juulini online-küsimustik nii eesti kui vene keeles aadressil www.enl.ee/konsultatsioonid.

Noortega läbiviidavad konsultatsioonid lähtuvad struktureeritud dialoogi põhimõtetest - arutelud noortega keskenduvad etteantud teemale, mille abil saavad noorte vajadused, mured ja ideed kaardistatud. Konsultatsiooniperioodi lõpus tehakse nii internetiküsitluse kui arutelurühmade tulemustest kokkuvõttev raport, mis esitatakse lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ka Eesti riigiasutustele, et noortega seadusloome protsessis nii kohalikul kui Euroopa tasandil paremini arvestada. Taolised konsultatsioonid toimuvad noorteühenduste katuseorganisatsioonide eestvedamisel enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides.

"ENL peab äärmiselt oluliseks noortega regulaarset struktureeritud dialoogis olemist nii kohaliku, riikliku kui rahvusvahelise poliitikate loomise protsessi ühe loomuliku osana - meie nägemuse kohaselt peaks iga poliitiline otsus tuginema laiapõhjalistele uuringutele, ehk otsuse sisend peaks tulema otse seda puudutavalt sihtgrupilt," ütles struktureeritud dialoogi konsultatsioonide koordinaator Kristo Peterson ja lisas: "sel konsultatsiooniperioodil keskendume noorte hoiakule koostöö tegemisel Euroopa Liidu naabrusriikide noorte ja noorteühendustega ning selle mõjule noorte osalemises vabatahtlikus töös ja poliitilistes aruteludes."

Online-konsultatsioonide kõrval toimuvad ka arutelud noortega erinevate noorteürituste raames. ENL loodab, et noorte huvi konsultatsioonides osalemise vastu on suur - koostöös projekti rahastaja Euroopa Noored Eesti bürooga on osalejatele välja pandud ka ahvatlevad auhinnad. 2009. aasta suvel toimunud sarnastes konsultatsioonides osales ligikaudu 1600 Eesti noort.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 58 Eestis tegutsevat noorteühingut ja -osaluskogu. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.
Lisainfo:
Kristo Peterson
Eesti Noorteühenduste Liit
Struktureeritud dialoogi konsultatsioonide koordinaator
kristo.peterson@enl.ee
Telefon: +372 50 30 220

Noored saavad EAS-i toel majandushariduse

JA Eesti majandusõpilaste ja –õpetajate suvekool „Kolmkõla” toimus 26. – 29. juunini 2011 Jõulumäe Tervisespordikeskuses, Pärnumaal. Kolmkõla ettevõtlikkuse, loovuse, teadmiste vahel.  Vaata suvekooli klippi siit.

Riigikogus arutati noorte tööhõive probleeme

Riigikogu kultuurikomisjoni, majanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni 14. juunil 2011 toimunud ühisistungil toimus põhjalik arutelu, mille aluseks oli PRAXISe aastaraamat "Noored ja tööturg", mis kõneleb noorte raskustest tööturule sisenemisel, seal toimetulekul ning töö ja õpingute ühitamisel. Istungil osalesid PRAXISe, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kaubandus-tööstuskoja ja Eesti Noorteühenduse Liidu esindajad.

Tänast arutelu kokku võttes sõnastas kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas meetmed, mida tuleks ta hinnangul rakendada noorte paremaks hõivamiseks tööturul.
 

„Hariduspoliitikat kujundades on vajalik enam tähelepanu pöörata ettevõtlikkuse kui oskuse kujundamisele. Ettevõtlikud inimesed saavad paremini hakkama igal alal ja jutt ei käi ainult ettevõtlusest,“ ütles Klaas
 

Klaasi hinnangul on nii kutsekoolides kui ka kõrgkoolides vajalik tihedam side praktilise eluga: „Täna napib praktikakohti nii üliõpilastele kui ka kutsekoolide õppuritele. Vajalik on seadustada praktika läbimine kutsekoolis endas, eeldusel, et praktikabaas seal on nõutud kvaliteediga.“

Puudutades kõrghariduse reformimist, märkis Klaas, et see ei tohi välistada tudengite võimalust õpingute ajal töötada. „Töötamine annab kogemusi, aitab hiljem tööturule siseneda ja pakub noortele teenimise võimalust. Oluline on, et koos õppetoetuste süsteemiga saab iga tudeng valida talle sobiva kombinatsiooni õpingutest ja töötamisest. Me ei tohi laskuda teise äärmusse, kui arvame, et õpingute ajal töötamine on välistatud.“
 

Ka rõhutas Klaas noorsootöö rolli tähtsust: „Tuleb mõista, et noorsootööl on oluline roll noorte töötamiseks ettevalmistamisel. Õpilas- või töömalevas töötanud noor, õpilasfirmas kaasalöönu, karjäärinõustamise läbinu või ka vabatahtliku tööd teinud noorel on kindlasti paremini ettevalmistus tööturule sisenemiseks kui sellest ilmajäänud noorel. Tähtis on, et kõik noored saaksid osa noorsootöö sellistest võimalustest – seda PRAXISe uuring väga veenvalt ka tõestas.“

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas pidas vajalikuks, et noorte tööhõive suurendamiseks pööratakse rohkem tähelepanu ettevõtlikkuse ja praktiliste oskuste täiendamisele. Muuhulgas tähendaks see ta sõnul õppeainete suuremat sidumist tegelike vajadustega tööturul läbi õpitavate oskuste rakendamisevõime õpetamise, ning teisalt ka seda, et kõrgkoolides saaksid enam õpetada ka praktikud. „Reeglid on liiga jäigalt paika pandud. Nii saab magistriõppes õpetada vaid akadeemilise tausta ja doktorikraadiga inimene. Sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse edendamiseks tuleks õppetöösse kaasa ka ettevõtlusega seotud praktikuid, kellel paraku vajalik kraad sageli puudub,“ ütles Kallas.
 

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom avaldas soovi, et eraldi käsitlemist leiaks PRAXISe poolt ka muukeelsete ja puudega noorte töötuse probleemid.
 

PRAXISe aruanne, mida tutvustas komisjonidele projektijuht Katrin Pihor, osutab, et 2010. aastal oli Eestis keskmiselt 24 000 töötut 15-24-aastast noort. Põhiliseks probleemiks noorte tööturule sisenemisel on erialase ettevalmistuse puudumine või madal haridustase. Ka ei ole õppetöö piisavalt integreeritud tööturuga, praktikavõimalused on piiratud, puudulik on karjäärinõustamine ja sootuks puuduvad tööturuteenused noortele enne tööturule sisenemist.

Eesti Noorteühenduse Liidu esindaja Pille-Riin Raudsepp leidis, et noorte tööturule sisenemist hõlbustaksid sotsiaalmaksusoodustused tööandjaile, kes palkavad noori; noortele suunatud tööturuteenuste eraldamine üldistest tööturuteenustest, luues eraldi struktuuri noortele; noorsootöö võimaluste laiem teadvustamine; karjääriteenuste kättesaadavust parandamine; praktikakohtade loomise motiveerimine riigi poolt ja muud noortele suunatud meetmed.