5 ideed noortele karjäärivõimaluse leidmiseks

Keskkooli lõpetades oli mul kolm valikut edasiõppimiseks: ajalugu, graafiline disain ja majandus. Valides võrdlemisi turvalise ja populaarse majanduse jõudsin ma tänaseks hoopis moe ja start-upide juurde.
Endast noorematega suheldes ilmneb tihti, et paljudel neist pole ideid, mida õppima minna või millega tulevikus tegeleda, kirjutab Silver Hage. Tegelikult võib sama öelda ka mitmete minuvanuste kohta -- ülikoolis omandatud populaarse, kuid ehk mitte päris õige haridusega saab kenasti elatist teenida, aga kaalutakse uusi väljakutseid, sest õiget võimalust pole veel leitud.
5 mõtet, mis minu meelest aitavad kiirendada õige karjäärivaliku tegemist:

• Tarbi äärmiselt suurtes kogustes igasugu informatsiooni, sest noorena on oma silmaringi laiendamiseks häbiväärselt palju aega. Selle asemel, et sarju vaadata ja 9gag'is sihitult uidata, soovitan lugeda asjalikke blogisid, Wikipediat, õppida keeli, erinevaid arvutiprogramme jne. Mida suuremal hulgal erinevat infot tarbid, seda suurem tõenäosus on leida midagi, mis tööalaselt ka huvi võiks pakkuda.
• Kui massiline info tarbimine tõesti ei ole noore "thing", siis tasub kolida kuhugi eksootilisse kohta elama. Soovitan seda teha üksinda, sest uue kultuuriga kohanemine ja sealse sõprusringi ülesehitamine annab palju mõtteainet. See õpetab iseennast tundma ning, mine tea, äkki annab ka mõne põhjapaneva ja tulevikku määrava idee. Näiteks sai tuntud autor Tim Ferriss sel moel inspiratsiooni kirjutada supermenukas elustiiliraamat 4-tunnine töönädal — ta kirjutas suurema osa raamatust just ümber maailma reisides.
• Heade mentorite tähtsust ei tasuks alahinnata, nende võimuses on noort aidata hea nõuga ja väärtuslike kontaktide leidmisel. Tõenäoliselt kõige klišeem soovitus, mis noortele antakse, on endast vanemate ja targemate inimeste kuulamine. Teoorias küll tore, aga usun, et kasu saab noor sellest alles siis, kui ta on enda jaoks juba mingid potentsiaalsed karjäärivõimalused välja mõelnud. Kui noor kohtab nüüd valitud valdkonna kogenud tegijat, siis võib süveneda huvi ja avastada enda jaoks tõeliselt huvitava võimaluse. Ehk saab sellest tegijast isegi noore mentor.
• Kas hobist võiks välja kasvada reaalne töö? Tasub tegeleda paljude erinevate hobidega, sest mõnest neist võib tulevikus ka suur kasu olla. Tean näiteks paljusid noori, kes põhikoolis hakkasid ajaviiteks endale kodulehte tegema ning kellest nüüdseks on saanud arvestatavad tegijad veebivaldkonnas. Isegi kui noor ei plaani oma hobi valdkonnas tööle hakata, siis on tal sellegipoolest tööandjate silmis suurem väärtus mitmekülgse inimesena.
• Erinevate projektidega tasub algust teha juba kooliajal, sest aega on võrdlemisi palju, riskitaluvus on suur, kohustusi (partner, lapsed, maja, auto jne) ei ole ning kui kõik valesti läheb on ehk võimalus vanemate juurde tagasi kolida. Pole ime, et mitmed tänapäeva tehnoloogiaettevõtted said alguse just ülikoolidest. Harvardi ülikoolis Mark Zuckerbergi poolt loodud Facebook on vaid üks näide.

Rõõm on näha noori, kes on juba varakult avastanud mõne karjääri enda jaoks ning nüüd pühendavad end sellele alale täielikult. Aga kui sa veel kindlalt ei tea, mida oma eluga peale hakata, siis võib sul abi olla eelnenud nõuannete rakendamisest.
Silver Hage igapäevasemaid tegevusi jälgida ja ka ise neis kaasa rääkida saate EMT Facebooki lehel <<Minu Võimalus>>.

(allikas: www.juhtimine.ee)