Riigi toetusel uuenevad huvikoolide õppevahendid

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks projekti „Varaait“ raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot. 

„Huvihariduses osalemine võimaldab noortel arendada oma mitmesuguseid pädevusi, mis hilisemas elus on tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks. Veelgi enam, huvialast võib saada ka elukutse,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid

Eestis tegutseb hetkel 527 huvikooli, mis pakuvad huviharidust enam kui 69 tuhandele noorele.

„Huviharidus on finantseeritud olulisel määral ja püsivalt kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna, kuid KOV-le majanduslikult raskel ajal on riigi toetus ülimalt oluline,“ sõnas Raid.

Riigi prioriteedid noorsootöö ja selle osana ka huvihariduse arendamisel on kättesaadavuse suurendamine, sh vajaliku infrastruktuuri arendamine ja varustuse uuendamine, ning tehtava töö kvaliteet.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. 

Projektikonkurssi „Varaait“ korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainformatsioon:
Ene Raid
Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert
Tel. 517 9347

(Postimees, 26.02.2013)

Paberkorvid teenivad rohelist eesmärki

Neli Treffneri gümnaasiumi tüdrukut on sügisest saadik kogunud ajalehepaberit ja pappi, et sellest punuda kaste, mis ei jää välimuselt ega ka tugevuselt kuigivõrd alla vitstest tehtutele.

Kelly Kütt, Helene Kohv, Grete Helena Roose ja Teisi Timma leidsid oma õpilasfirma G4B ehk Looduskastid toote idee internetist. Seal oli üksikasjalik õpetus, kuidas teha taaskasutatud materjalist ehk ajaleheribadest tugev ja vitspunutise sarnane karp.

Punumistöö ei ole lihtne. Kõigepealt tuleb teha kümneid ja kümneid paberirulle, tüütu töö, mis võtabki kõige rohkem aega. Sellele järgneb mõnusam osa, karbi punumine, kuid sedagi peab üsna palju harjutama, enne kui tulemus väga ilus jääb.

Grete Helena Roose rääkis muiates, et kuigi praeguseks on kõik selle töö selgeks saanud, juhtub vahel ikka, et mõned korvid on vähemalt tegijate silmis ilusamad kui teised.

Näiteks prügikorvi punumine võtab aega neli-viis tundi, väiksemad dekoratiivkorvikesed valmivad muidugi tunduvalt kiiremini.

Kuigi idee leiti internetist, on tüdrukud teinud tootearendust ning valikut laiendanud. Neilt saab osta nii prügi- kui ka pesukorve, aga ka väiksemaid karbikesi-korvikesi. Kui parajasti soovile vastavat eset valmis ei ole, siis saab seda tellida. Neiud on praeguseks pununud umbes 80 korvi.

Helene Kohvi sõnul on nende firmale kõige olulisem ikkagi ökoloogiline külg. Neiud kasutavad ära vana ajalehepaberit, ka koolis on neil kogumiskast. Pappi saavad nad näiteks kauplustes üle jäävatest vanadest kastidest.

Poest ostetakse vaid paberiliimi ja värvi, millega kastidele viimane lihv anda ning need üsna veekindlaks muuta. Kohvi sõnul on neilt küll ära ostetud ka värvimata tooteid ning avaldatud arvamust, et osa võikski oma loomulikku värvi jääda.

Praegu ongi mõte, et tugevuse lisamiseks võiks ehk mõned korvid ainult üle lakkida.

Tüdrukud on päris kindlad, et koos kooliaastaga lõpeb ka nende õpilasfirma tegevus või vähemalt nemad ise enam kaste edasi ei punu. Kooli kõrvalt on see tegevus liiga aeganõudev ning nad on saanud üsna karmi kooli, kui raske on oma käsitööd Eestis müüa.

Kohv rääkis, et kõige rohkem tunnevad kastide vastu huvi ikka need, kes ise ka midagi nokitsevad, ning nad mitte ei osta karpe, vaid tahavad ise nendesarnast järele teha.

Kui keegi tõesti sellist kasti vajab, siis läheb ta üldjuhul suurde ketipoodi ja ostab sealt midagi Hiinas või Indoneesias tehtut, selle asemel et internetist otsima hakata. Suured ketipoed aga väikse õpilasfirma toodangut müüki ei võta.

Praegu otsivadki tüdrukud teisi variante, väikseid poode, kes ehk tahaksid ökokaste ja -anumaid müüa.

 (Tartu Postimees, 20.02.2013)

Eestis ei õpi ega tööta ligi 40 000 noort

Praxise, Tartu ülikooli ja Eesti noorsootöö keskuse koostatud noorteseire poliitikaülevaate "Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?" järgi ei õpi ega tööta Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ligi kuuendik. 

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15‒29-aastastest Eestis elavatest noortest ehk enam kui 40 000 noort.

"Nii nagu noored üldiselt, moodustavad ka NEET-noored (Not in Education, Employment or Training) erineva staatuse, kogemuste ja hoiakutega isikute heterogeense rühma," selgitab üks analüüsi teostajatest Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Kairi Kasearu.

(Delfi, 24.01.2013)

Iga kuues noor ei õpi ega tööta

Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ligi kuuendik ei õpi ega tööta, selgub uuest poliitikaülevaatest.

 

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15‒29-aastastest  Eestis elavatest noortest, mis absoluutarvudes hinnatuna on üle 40 000 NEET (ehk Not in Education, Employment or Training) noore. Praxis koos Tartu Ülikooli ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostas noorteseire poliitikaülevaate „Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?“ pööramaks tähelepanu kriitilisele olukorrale.

 

„Nagu noored üldiselt, moodustavad ka NEET-noored erineva staatuse, kogemuste ja hoiakutega isikute heterogeense rühma,“ selgitab üks analüüsi teostajatest Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Kairi Kasearu. „Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, mitteametlike juhutööde tegijaid, väikeste lastega noori emasid, ohtliku eluviisiga õigusrikkujaid kui ka liikumis- või  vaimupuudega isikuid ja lihtsalt eluseiklejaid,“ lisab Kasearu.

 

(Äripäev, 24.01.2013)

Ligi kuuendik Eesti noortest ei õpi ega tööta

Praxis koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostas Noorteseire poliitikaülevaate "Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?" pööramaks tähelepanu kriitilisele olukorrale, kus Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ligi kuuendik ei õpi ega tööta.

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15‒29-aastastest Eestis elavatest noortest, mis absoluutarvudes hinnatuna on enam kui 40 000 noort.

Nende noorte seas on nii pikaajalisi töötuid, mitteametlike juhutööde tegijaid, väikeste lastega noori emasid, ohtliku eluviisiga õigusrikkujaid kui ka liikumis- või vaimupuudega isikuid ja lihtsalt eluseiklejaid.

"Nende noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine ühiskondlik probleem, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed," tõdeb Noorteseire projektijuht Katrin Pihor ning lisab, et see on selge noorte potentsiaali raiskamine, mis mõjutab nii ühiskonna majanduslikku kui sotsiaalset arengut.

(Õhtuleht, 24.01.2013)

Tartumaa koolinoored esitlevad homme oma esimesi äriplaane!

Novembris korraldas Tartu Ärinõuandla kümnes Tartu maakonna koolis minikoolituse „Minu äriidee – tulevikuvõimalus“, mille raames genereerisid 7.-12. klasside õpilased hulgaliselt vahvaid ideid. Ühised ajurünnakud aitasid õpilasi lähemale oma äriidee leidmisele ning veebruari alguses esitas 13 meeskonda oma äriplaani ka Tartu Ärinõuandla poolt korraldatud äriplaanide konkursile „Noorelt ettevõtjaks“. 

Tartu Ärinõuandla projekti „Ettevõtlikuks läbi mängu ja uute äriideede“ üheks tegevuseks on äriplaanide konkurss. Koolitaja Harald Lepiski innustusel viidi 7.-19.novembrini Tartumaa koolides läbi minikoolitused teemal „Minu äriidee – tulevikuvõimalus“, ärgitamaks noori koostama oma äriideele äriplaan, et esitada see Tartumaa noorte äriplaanide konkursile. Konkursile laekus 13 äriplaani kaheksast Tartumaa koolist. Osalesid õpilased Luunja Keskkoolist, Puhja Gümnaasiumist, Võnnu Keskkoolist, Nõo Reaalgümnaasiumist, Tartu Kommertsgümnaasiumist, Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tartu Kunstikoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest. 

19.veebruaril on kõigil kolmeteistkümnel äriplaani esitanul võimalus Atlantise konverentsikeskuses oma äriplaani ka žürii ees kaitsta ning tagasisidet saada. Samal ajal, kui žürii on oma lõplikku otsust tegemas, on noortel võimalus osa saada reklaami töötoast „Kuidas oma idee ümber fänne kasvatada?“. Töötoa viib läbi ja õpilasi juhendab Harald Lepisk (Victory Trainings OÜ). Päev lõpeb parimate tunnustamisega. Üheks auhinnaks on võimalus külastada üht Tartumaa atraktiivsemat ettevõtet – Playtech’i!

Käesoleva projekti põhiprioriteediks on ettevõtliku eluhoiaku toetamine ja kujundamine ning ettevõtluse kui 
karjäärivõimaluse teadvustamine. Projekti „Ettevõtlikuks läbi mängu ja uute äriideede“ rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu.
Tartu Ärinõuandla on maakondlike arenduskeskuste võrgustikus noorte valdkonnas tegutsenud juba aastast 2006. Nende aastate jooksul on algatatud erinevaid projekte ja initsieeritud erinevaid Tartumaa noorte ettevõtlikkust toetavaid tegevusi. Tartu Ärinõuandla eestvedada on sellised suurüritused nagu kevadel toimuv projektide tunnustamise konkurss, novembris toimuv VIII noortekonverents „Teed tulevikku – OKEI?!“ ja detsembris toimuv õpilasfirmade jõululaat.

Lisainfo:
Maili Vinn
Ettevõtluse konsultant
SA Tartu Ärinõuandla
+372 524 3079
maili.vinn@tartu.bas.ee

Tasuta konverents juba sel laupäeval

Oled oodatud Eesti Euroopa Liikumise projekti „Novus Spectrum“ raames korraldatavale
konverentsile, mis on Eesti Euroopa Liikumise 18 kuud kestnud demokraatiaprojekti "Novus Spectrum" kokkuvõttev ja lõpetav konverents. Konverents leiab aset 23.veebruaril kell 12.00 – 16.30 hotellis „Tallink City Hotel“ (A. Laikmaa 5, Tallinn).

Konverentsi esimeses osas antakse ülevaade projekti „Novus Spectrum“ raames läbi viidud üritustest ning Euroopa Liidu tulevikuväljavaadetest ja 1. aprillil 2012 jõustunud Euroopa Kodanikualgatuse mehhanismist. Ürituse teine osa käsitleb Soome Euroopa Liikumise rolli ning föderalismi tähtsust Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Seminar toimub inglise keeles.

Programm:
Algus: 12.00
12.00 – Kogunemine, registreeringu kinnitamine
12.15 – Heikko Kukk, projekti „Novus Spectrum“ vabatahtlik: „Events organized by Novus Spectrum and their impact on youth”
12.45 – Erkki Bahovski, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabenõunik, Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige: "Current Situation in the European Union and possible future perspectives".
13.30 – Ahto Lobjakas, Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik, kolumnist: "European Citizen’s Initiative and it’s impact on European democracy".
14.15 ─ Lõunasöök (Tallink City Hotel)
14.45 ─ Emilia Machuca, Vice President of JEF Europe: “JEF, Federalism and the EU: towards an ever closer union”
15.20 ─ Henrik Manner, Vice-President of JEF-Finland (Eurooppanuoret): ”European Movement in
Finland – best practices and good experiences”
16.00- Lõpusõnad

Täpsem info ning konverentsil osalemiseks palume registreerida:
helena@euroopaliikumine.ee,
Helena Savtšenko
Novus Spectrum: noored ja demokraatia
Eesti Euroopa Liikumine MTÜ
Aadress: Estonia pst 5a, Tallinn
www.euroopaliikumine.ee
www.facebook.com/novusspectrum