Balti Uuringute Instituut on loonud andmebaasi Eesti kodanikeühendustele, mis sisaldab informatsiooni vabaühenduste tegevusi finantseerivatest fondidest nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Andmebaas on loodud eesmärgiga koguda kokku informatsioon valitsusvälise mittetulundussektori finantseerimisvõimaluste kohta ning sellega soodustada Eesti vabaühenduste ligipääsu finantseerimisvõimalustele.
Aadressil http://fondid.ibs.ee asuvas andmebaasis on kodanikeühendustel võimalus otsida toetusvaldkondade põhiselt fonde, mis finantseerivad tegevusi kodanikeühendustele olulistel teemadel nagu näiteks kodanikuühiskonna ja demokraatia areng, sotsiaalne sidusus ja integratsioon, vähemuste õigused, võrdõiguslikkus ning diskrimineerimise vastane tegevus.
Andmebaasis on välja toodud peamiselt fondid, mis asuvad väljaspool Eestit, kuid mille poolt välja kuulutatud projektikonkurssidel või jooksvatel taotlusvoorudel võivad kandideerida ka Eesti kodanikuühendused.
Andmebaasis on iga fondi kohta välja toodud kirje, mis koondab endas lühiinfot fondi eesmärkide, prioriteetide, taotluse esitamise nõuete ja tähtaegade kohta. Lisaks sellele on kõikidel kasutajatel võimalus uute toetusvõimaluste ning fondide lisamiseks.
Andmebaas on valminud projekti "Kodanikeühenduste toetusvõimaluste fondide andmebaasi väljatöötamine" raames Vabaühenduste Fondi toetusel, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
Kutsume kõiki Eesti vabaühendusi kasutama andmebaasi saamaks osa olemasolevatest finantsvahenditest!
Balti Uuringute Instituut (IBS) on 1997. aastal loodud sõltumatu mittetulunduslik analüüsikeskus, mis keskendub poliitikate analüüsile ja hindamisele. Meie peamisteks poliitikavaldkondadeks on innovatsioon ja majandusareng, regionaalareng ja riigijuhtimine ning sotsiaalne sidusus ja integratsioon.
Saturday, July 17, 2010
Thursday, June 17, 2010
Riigikogu võttis vastu uue noorsootöö seaduse
Riigikogu võttis täna, 17. juunil 2010 83 poolthäälega vastu uue noorsootöö seaduse. Esimene noorsootöö seadus taasiseseisvunud Eesti Vabariigis võeti vastu 1999. aastal. ENL esitas esmakordselt ettepanekud noorsootöö seaduse muutmiseks 2005. aastal. Uue seaduse koostamine on olnud pikk protsess, mida on eest vedanud Haridus- ja Teadusministeerium. Kuid arutelud ei piirdunud vaid aruteludega ministeeriumis - ka Riigikogu kultuurikomisjonis toimusid tulised arutelud.
Uus seadus hakkab kehtima 1. septembrist 2010. Noorteühenduste jaoks on seadus märgilise tähendusega - uues seaduses on esmakordselt ajaloos defineeritud noortevolikogud, muudetud on noorteühingu mõistet, noorteühingute aastatoetuse regulatsiooni, noortelaagrite regulatsiooni, täiustatud on noorsootöö mõistet ning põhimõtteid, kaotatud on noorteühingute register jne. ENL teeb kindlasti lähiajal ülevaate noorteühendustele uue seaduse muudatustest.
ENL tänab kõiki noorteühendusi, kes on osalenud seaduse muutmise aruteludel, Haridus- ja Teadusministeeriumi põhjaliku töö eest seaduse ettevalmistamisel ning Riigikogu sisuka debati eest.
Noorsootöö seaduse vastu võetud versioon koos seletuskirjaga on saadaval siin: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=909241&u=20100617123806
Uus seadus hakkab kehtima 1. septembrist 2010. Noorteühenduste jaoks on seadus märgilise tähendusega - uues seaduses on esmakordselt ajaloos defineeritud noortevolikogud, muudetud on noorteühingu mõistet, noorteühingute aastatoetuse regulatsiooni, noortelaagrite regulatsiooni, täiustatud on noorsootöö mõistet ning põhimõtteid, kaotatud on noorteühingute register jne. ENL teeb kindlasti lähiajal ülevaate noorteühendustele uue seaduse muudatustest.
ENL tänab kõiki noorteühendusi, kes on osalenud seaduse muutmise aruteludel, Haridus- ja Teadusministeeriumi põhjaliku töö eest seaduse ettevalmistamisel ning Riigikogu sisuka debati eest.
Noorsootöö seaduse vastu võetud versioon koos seletuskirjaga on saadaval siin: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=909241&u=20100617123806
Monday, June 7, 2010
Valmis noorte eluolu analüüsiv kogumik "Noortemonitor 2009"
"Noortemonitor 2009" sisaldab statistilisi andmeid ja analüüse peamistest noortepoliitika toimealadest nagu noorsootöö, haridus, tervis, sotsiaalpoliitika, kultuur, riigikaitse jt.
"Noortemonitor 2009" juhtivaks teemaks on noored ja töö. Kogumik annab ajakohase informatsiooni noorte tegelikust eluolust ja võimaldab seeläbi teadmispõhist lähenemist noore elu puudutavate poliitikate kujundamisel. Väljaanne on suunatud riigi ja kohaliku omavalitsuse otsustajatele ning noortega töötavatele spetsialistidele.
"Noortemonitor 2009" on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatava riikliku programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" abil. Kogumiku koostas Eesti Noorsoo Instituut ning väljaandjaks ja levitajaks on Eesti Noorsootöö Keskus.
"Noortemonitor 2009" on allalaetav ENTK koduleheküljelt: http://www.entk.ee/?id=376&keel=ee
"Noortemonitor 2009" juhtivaks teemaks on noored ja töö. Kogumik annab ajakohase informatsiooni noorte tegelikust eluolust ja võimaldab seeläbi teadmispõhist lähenemist noore elu puudutavate poliitikate kujundamisel. Väljaanne on suunatud riigi ja kohaliku omavalitsuse otsustajatele ning noortega töötavatele spetsialistidele.
"Noortemonitor 2009" on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatava riikliku programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" abil. Kogumiku koostas Eesti Noorsoo Instituut ning väljaandjaks ja levitajaks on Eesti Noorsootöö Keskus.
"Noortemonitor 2009" on allalaetav ENTK koduleheküljelt: http://www.entk.ee/?id=376&keel=ee
Monday, April 19, 2010
Noored tulevad video-CVdega tööturule
Noored tööotsijad koostasid koolitusprogrammi "Tulen turule!" abil endale video-CVd.
"Tulen turule!" koolitaja Ülly Enni sõnul on tegemist Eestis esmakordselt aset leidnud ettevõtmisega.
"Kuna video-CV on tänasel Eesti tööjõuturul veel vähelevinud, aitab see tööotsijal teiste hulgast silma paista. Seeläbi suureneb võimalus ihaldatud töökoht saada", lisas Enn.
Koolituse käigus valmisid ka õppevideod, mis käsitlevad video-CV sisulist ja tehnilist poolt ning mis on mõeldud abimaterjalina kasutamiseks kõigile, kes video-CV koostamise vastu huvi tunnevad. Teiste hulgas jagab näpunäiteid karjäärinõustaja Tiina Saar.
Koolitusprogrammis "Tulen turule!" osalenud noored kogusid teadmisi karjääri planeerimisest, arendasid eneseanalüüsi- ja esinemisoskust, harjutasid tööintervjuud ja tutvusid programmi Euroopa Noored ning ettevõtluse alustamise võimalustega.
Kõik osalejad käisid töövarjuks endale huvipakkuva valdkonna spetsialistide juures. Töövarjukohta pakkusid teiste hulgas endine Vabariigi Presidendi peakokk Indrek Kivisalu, ehtekunstnik Tanel Veenre, ajakirjanikud Madis Jürgen ja Kadi Jaanisoo ning reklaamibüroo Velvet.
Koolituses osalenud noortest on tänaseks mõned juba töö leidnud, teised jätkavad koostööd töövarjukogemust pakkunud spetsialistidega. Mitmed noored otsivad võimalusi programmi Euroopa Noored toel välismaal vabatahtlikuna tegutsemiseks, plaanivad alustada edasisi õpinguid või oma ettevõtet.
Koolitusprogrammis osales 16 noort tööotsijat vanuses 18-30, programm kestis veebruarist aprillini. Noorte tööotsijate koolitusprogrammi "Tulen turule!" viis läbi SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koostöös CV Keskuse ja teiste partneritega.
Osalejate video-CVde ja õppevideotega on võimalik tutvuda Euroopa Noored Telepurgis (http://euroopa.noored.ee/telepurk, otsisõna video-CV).
"Tulen turule!" koolitaja Ülly Enni sõnul on tegemist Eestis esmakordselt aset leidnud ettevõtmisega.
"Kuna video-CV on tänasel Eesti tööjõuturul veel vähelevinud, aitab see tööotsijal teiste hulgast silma paista. Seeläbi suureneb võimalus ihaldatud töökoht saada", lisas Enn.
Koolituse käigus valmisid ka õppevideod, mis käsitlevad video-CV sisulist ja tehnilist poolt ning mis on mõeldud abimaterjalina kasutamiseks kõigile, kes video-CV koostamise vastu huvi tunnevad. Teiste hulgas jagab näpunäiteid karjäärinõustaja Tiina Saar.
Koolitusprogrammis "Tulen turule!" osalenud noored kogusid teadmisi karjääri planeerimisest, arendasid eneseanalüüsi- ja esinemisoskust, harjutasid tööintervjuud ja tutvusid programmi Euroopa Noored ning ettevõtluse alustamise võimalustega.
Kõik osalejad käisid töövarjuks endale huvipakkuva valdkonna spetsialistide juures. Töövarjukohta pakkusid teiste hulgas endine Vabariigi Presidendi peakokk Indrek Kivisalu, ehtekunstnik Tanel Veenre, ajakirjanikud Madis Jürgen ja Kadi Jaanisoo ning reklaamibüroo Velvet.
Koolituses osalenud noortest on tänaseks mõned juba töö leidnud, teised jätkavad koostööd töövarjukogemust pakkunud spetsialistidega. Mitmed noored otsivad võimalusi programmi Euroopa Noored toel välismaal vabatahtlikuna tegutsemiseks, plaanivad alustada edasisi õpinguid või oma ettevõtet.
Koolitusprogrammis osales 16 noort tööotsijat vanuses 18-30, programm kestis veebruarist aprillini. Noorte tööotsijate koolitusprogrammi "Tulen turule!" viis läbi SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koostöös CV Keskuse ja teiste partneritega.
Osalejate video-CVde ja õppevideotega on võimalik tutvuda Euroopa Noored Telepurgis (http://euroopa.noored.ee/telepurk, otsisõna video-CV).
Friday, April 9, 2010
Teeme Ära talgulised on vallutanud väikesaared
Tänase seisuga on 1. mai Teeme Ära talgupäevale ennast kirja pannud juba üle 2700 talgulise ning paljud Eesti väikesaared on juba vajalikud töökäed leidnud - registreerimine on tänaseks lõppenud Naissaare, Prangli ja Keri saare talgutele, samuti Manilaiule ning ka Elistvere loomapargi lammutustöödele. Kuid huvitavaid paiku, mis talgulisi ootavad, on võimalik leida veel igas maakonnas.
Uusi talgukohti tuleb aprillikuu jooksul juurde - talgukohtade arv on tänaseks kasvanud 562ni ja avastamisrõõmu jätkub http://www.teemeara.ee lehel igapäevaselt.
Et julgustada ja toetada talgujuhte, koostati Eestimaa Looduse Fondi kogenud talgukorraldajate abiga talgujuhi käsiraamat, mis aitab kõik olulised nüansid läbi mõelda neil, kelle jaoks talgute tegemine päris igapäevane ei ole. Käsiraamatu saab alla laadida http://www.teemeara.ee kodulehelt. Talgujuhid saavad selle endale ka tasuta koju tellida.
"Väga hea meel on näha, et talgupäevaga on kaasa tulnud väga paljud külaseltsid, ühingud ja aktiivsed inimesed, kel talgute korraldamine juba tavapäraseks on saanud. Lisaks hea eeskuju andmisele, võimaldab talgupäev ka juba kogenud talgukorraldajatel ette võtta tavapärasest suuremaid töid, kaasata kohalikke ettevõtteid ning miks mitte tutvustada talgute käigus kodukanti ka kaugemalt tulijatele," tõi välja talgujuhtide toimkonna pea ja kaua-aegne Eestimaa Looduse Fondi talgujuht Tarmo Tüür.
Talgujuhtidele on appi tulnud ka mitmed ettevõtted, kes tegusa päeva korraldamisel abiks saavad olla - Felix pakub talgute korraldajatele poole hinnaga talgusuppi, Bauhof aga kõikidele talgulistele nädala jooksul enne 1. maid soodushinnaga talgupäevaks vajalikke töövahendeid - prügikotte, labidaid, rehasid, töökindaid ja muud tööks vajalikku.
Paljud talgujuhid ja kohalikud kultuuriseltsid-ühingud on ette võtnud korraldada 1. mai talgupäeva lõpetuseks kohalike muusikute toel talgusimmanid. Erinevais paigus saab kuulda kohalikke ja ka kaugemaid pillimehi, imetleda tantsunumbreid ja keerutada ka ise teiste talguliste seltsis jalga. Vihjeid talgutele järgneva või siis lihtsalt lähima talgulistele korraldatud simmani kohta saab talgute kirjeldustest.
Kõik muusikud ja külakollektiivid, kes on valmis töökate talguliste õhtut sisustama, saavad endast aprillikuu jooksul märku anda talgupäeva kultuuritoimkonnale läbi talgute kodulehe http://www.teemeara.ee. Sealsamast lehelt leiab ka juba esimeste lahkete muusikute nimed-kontaktid, kes on valmis talgupäeva simmanitele oma oskusi pakkuma.
Sellel nädalavahetusel toimuvad viimased piirkondlikud talgute infopäevad Ida-Virumaal - 9. aprillil kell 10.00 Narva Linnavolikogu saalis ning 10. aprillil kell 14.00 Jõhvis, Sompa 5a. Infopäeval saab kohaliku koordinaatori käest detailsemat infot talgupäevade ülesehituse ja osalemisvõimaluste kohta ning näha-kuulda ka teisi selle piirkonna tegusaid talgujuhte ja huvilisi.
Uusi talgukohti tuleb aprillikuu jooksul juurde - talgukohtade arv on tänaseks kasvanud 562ni ja avastamisrõõmu jätkub http://www.teemeara.ee lehel igapäevaselt.
Et julgustada ja toetada talgujuhte, koostati Eestimaa Looduse Fondi kogenud talgukorraldajate abiga talgujuhi käsiraamat, mis aitab kõik olulised nüansid läbi mõelda neil, kelle jaoks talgute tegemine päris igapäevane ei ole. Käsiraamatu saab alla laadida http://www.teemeara.ee kodulehelt. Talgujuhid saavad selle endale ka tasuta koju tellida.
"Väga hea meel on näha, et talgupäevaga on kaasa tulnud väga paljud külaseltsid, ühingud ja aktiivsed inimesed, kel talgute korraldamine juba tavapäraseks on saanud. Lisaks hea eeskuju andmisele, võimaldab talgupäev ka juba kogenud talgukorraldajatel ette võtta tavapärasest suuremaid töid, kaasata kohalikke ettevõtteid ning miks mitte tutvustada talgute käigus kodukanti ka kaugemalt tulijatele," tõi välja talgujuhtide toimkonna pea ja kaua-aegne Eestimaa Looduse Fondi talgujuht Tarmo Tüür.
Talgujuhtidele on appi tulnud ka mitmed ettevõtted, kes tegusa päeva korraldamisel abiks saavad olla - Felix pakub talgute korraldajatele poole hinnaga talgusuppi, Bauhof aga kõikidele talgulistele nädala jooksul enne 1. maid soodushinnaga talgupäevaks vajalikke töövahendeid - prügikotte, labidaid, rehasid, töökindaid ja muud tööks vajalikku.
Paljud talgujuhid ja kohalikud kultuuriseltsid-ühingud on ette võtnud korraldada 1. mai talgupäeva lõpetuseks kohalike muusikute toel talgusimmanid. Erinevais paigus saab kuulda kohalikke ja ka kaugemaid pillimehi, imetleda tantsunumbreid ja keerutada ka ise teiste talguliste seltsis jalga. Vihjeid talgutele järgneva või siis lihtsalt lähima talgulistele korraldatud simmani kohta saab talgute kirjeldustest.
Kõik muusikud ja külakollektiivid, kes on valmis töökate talguliste õhtut sisustama, saavad endast aprillikuu jooksul märku anda talgupäeva kultuuritoimkonnale läbi talgute kodulehe http://www.teemeara.ee. Sealsamast lehelt leiab ka juba esimeste lahkete muusikute nimed-kontaktid, kes on valmis talgupäeva simmanitele oma oskusi pakkuma.
Sellel nädalavahetusel toimuvad viimased piirkondlikud talgute infopäevad Ida-Virumaal - 9. aprillil kell 10.00 Narva Linnavolikogu saalis ning 10. aprillil kell 14.00 Jõhvis, Sompa 5a. Infopäeval saab kohaliku koordinaatori käest detailsemat infot talgupäevade ülesehituse ja osalemisvõimaluste kohta ning näha-kuulda ka teisi selle piirkonna tegusaid talgujuhte ja huvilisi.
Wednesday, April 7, 2010
"Ajujaht miljoni-ideele" otsib geniaalset äriplaani
Homme kell 20:30 algab Kanal 2s suur teleprojekt "Ajujaht miljoni-ideele". Viis zhüriiliiget peavad "närima läbi" sadu pööraseid pakkumisi, et leida televaatajate kaasabil Eesti kõige geniaalsem äri-idee. Finaalis ootab auhinnarahana koguni miljon krooni. Saadet juhib Olaf Suuder.
Sel neljapäeval jõuab Kanal 2 eetrisse suurejooneline ja põnev saatesari "Ajujaht miljoni-ideele", kus võistlevad kõige lennukamad vaimusünnitused. Iga võistleja usub kaljukindlalt, et just tema äri-idee teeb temast tulevase miljonäri!
Konkursile laekus koguni 1751 ideed, neist pääses saatesse ainult iga kümnes. Osalejad peavad leidma parima võimaluse, kuidas oma leiutis või äriplaan zhüriile "maha müüa". Võistlejaid hakkavad hindama ning neile oma soovitusi jagama viis tuntud ettevõtjat ja investorit: Rein Kilk, Maire Milder, Mart Maasik, Andrei Korobeinik ja Valdo Randpere.
Finaalis jagavad zhürii ja televaatajad üheskoos miljonikroonise auhinnafondi. Eriauhindadena valitakse sel aastal tehnoloogiateemant, maailmavallutaja ja sotsiaalne ettevõtja ning Tallinna ja Tartu parim äriprojekt.
Saade valmib Kanal 2 koostöös EAS-i, SEB ja BDA Consultinguga. Saadet toodab Eesti juhtiv teleproduktsioonifirma BEC.
"Ajujaht miljoni-ideele" on Kanal 2 ekraanil neljapäeviti kell 20.30.
Lisainfo:
Heili Klandorf
avalike suhete ja turundusjuht
Kanal 2
6662458
heili@kanal2.ee
Kadri Ugand
Ajujahi projektijuht
BDA Consulting partner
525 5504
kadri@bda.ee
Sel neljapäeval jõuab Kanal 2 eetrisse suurejooneline ja põnev saatesari "Ajujaht miljoni-ideele", kus võistlevad kõige lennukamad vaimusünnitused. Iga võistleja usub kaljukindlalt, et just tema äri-idee teeb temast tulevase miljonäri!
Konkursile laekus koguni 1751 ideed, neist pääses saatesse ainult iga kümnes. Osalejad peavad leidma parima võimaluse, kuidas oma leiutis või äriplaan zhüriile "maha müüa". Võistlejaid hakkavad hindama ning neile oma soovitusi jagama viis tuntud ettevõtjat ja investorit: Rein Kilk, Maire Milder, Mart Maasik, Andrei Korobeinik ja Valdo Randpere.
Finaalis jagavad zhürii ja televaatajad üheskoos miljonikroonise auhinnafondi. Eriauhindadena valitakse sel aastal tehnoloogiateemant, maailmavallutaja ja sotsiaalne ettevõtja ning Tallinna ja Tartu parim äriprojekt.
Saade valmib Kanal 2 koostöös EAS-i, SEB ja BDA Consultinguga. Saadet toodab Eesti juhtiv teleproduktsioonifirma BEC.
"Ajujaht miljoni-ideele" on Kanal 2 ekraanil neljapäeviti kell 20.30.
Lisainfo:
Heili Klandorf
avalike suhete ja turundusjuht
Kanal 2
6662458
heili@kanal2.ee
Kadri Ugand
Ajujahi projektijuht
BDA Consulting partner
525 5504
kadri@bda.ee
Wednesday, February 3, 2010
Riik pakub teenuseid noortele tööotsijatele
Kui otsid tööd või oled töö kaotanud, on kõige õigem pöörduda töötukassa kohaliku esinduse poole. Seal koostatakse Sulle isiklik tööotsimiskava.
Vastavalt sellele antakse nõu karjääri kohta, pakutakse koolitusi ning abi töökoha leidmisel.
Vaata:
Töötukassas arvele võtmine
Töötukassa pakutavad teenused ja enamlevinud küsimused
Karjäärinõustamine
Lisaks karjäärinõustamisele on paljudes Töötukassa esindustes üle Eesti avatud karjääriinfotoad. Sealt saab infot töötamise ja õppimise kohta ning samuti saab ka esmast nõu karjäärispetsialistide käest. Kohapeal on olemas ka arvuti kasutamise võimalus. Karjääriinfotoad on mõeldud kõigile, mitte ainult töötutele.
Abi töökoha leidmisel
Infot tööturu kohta saab tööklubidest. Tutvustatakse erialasid - vaadatakse filme, õpitakse käituma vestlusel ja koostama CV-d, motivatsiooni kirja jne.
Vaata ka: tööintervjuu ja selleks valmistumine
Töötul noorel on võimalik osaleda ka tööpraktikal, mis kestab kuni neli kuud ning mille eest makstakse stipendiumi, tööandjale makstakse juhendamistasu. Eriti oluline on see juhul, kui noorel pole töökogemust või soovitakse õppida uut ametit.
Palgatoetus
Alates 2010. aastast on tööandjal võimalik taotleda palgatoetust juhul, kui ta võtab tööle noore (16-24), kes on töötuna arvel olnud vähemalt kolm kuud. Palgatoetust makstakse kolm kuni kuus kuud sõltuvalt lepingu pikkusest ning 50% palgast, aga mitte enam kui 4350 krooni.
Ole ettevõtlik!
Töötukassa pakub koolitust neile, kes soovivad ise ettevõtjaks hakata ning nii luua töökoht enesele ja miks mitte ka teistele. Sobiva idee korral toetab Töötukassa inimest kuni 70 000 krooniga. Töötukassa toetab alustavat ettevõtjat lisaks ka koolituse, mentorluse ja tööpraktika läbi.
Vaata: töötuna ettevõtluse alustamine
Lisaks vaata ka lühifilmi "Suhtumise küsimus"!
Lisainfot leiad sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/sinule/toootsijale.html ning Töötukassa lehelt http://www.tootukassa.ee
Vastavalt sellele antakse nõu karjääri kohta, pakutakse koolitusi ning abi töökoha leidmisel.
Vaata:
Töötukassas arvele võtmine
Töötukassa pakutavad teenused ja enamlevinud küsimused
Karjäärinõustamine
Lisaks karjäärinõustamisele on paljudes Töötukassa esindustes üle Eesti avatud karjääriinfotoad. Sealt saab infot töötamise ja õppimise kohta ning samuti saab ka esmast nõu karjäärispetsialistide käest. Kohapeal on olemas ka arvuti kasutamise võimalus. Karjääriinfotoad on mõeldud kõigile, mitte ainult töötutele.
Abi töökoha leidmisel
Infot tööturu kohta saab tööklubidest. Tutvustatakse erialasid - vaadatakse filme, õpitakse käituma vestlusel ja koostama CV-d, motivatsiooni kirja jne.
Vaata ka: tööintervjuu ja selleks valmistumine
Töötul noorel on võimalik osaleda ka tööpraktikal, mis kestab kuni neli kuud ning mille eest makstakse stipendiumi, tööandjale makstakse juhendamistasu. Eriti oluline on see juhul, kui noorel pole töökogemust või soovitakse õppida uut ametit.
Palgatoetus
Alates 2010. aastast on tööandjal võimalik taotleda palgatoetust juhul, kui ta võtab tööle noore (16-24), kes on töötuna arvel olnud vähemalt kolm kuud. Palgatoetust makstakse kolm kuni kuus kuud sõltuvalt lepingu pikkusest ning 50% palgast, aga mitte enam kui 4350 krooni.
Ole ettevõtlik!
Töötukassa pakub koolitust neile, kes soovivad ise ettevõtjaks hakata ning nii luua töökoht enesele ja miks mitte ka teistele. Sobiva idee korral toetab Töötukassa inimest kuni 70 000 krooniga. Töötukassa toetab alustavat ettevõtjat lisaks ka koolituse, mentorluse ja tööpraktika läbi.
Vaata: töötuna ettevõtluse alustamine
Lisaks vaata ka lühifilmi "Suhtumise küsimus"!
Lisainfot leiad sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/sinule/toootsijale.html ning Töötukassa lehelt http://www.tootukassa.ee
Subscribe to:
Posts (Atom)