Tartu ootab noortealgatusprojekte

Tänasest kuni 4. oktoobrini võtab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond vastu noorte projekte, mis aitavad viia ellu olulisi ideid.  

Oodatud on 7-26-aastaste noorte tartlaste algatatud, kirja pandud ja teostatavad projektid, mille tegevus toimub ajavahemikul 23. oktoober 2013 kuni 10. märts 2014 Tartus või on muul viisil Tartuga seotud. Üks projekt võib saada toetust kuni 200 eurot.

Eelistatud on noortealgatusprojektid, mis:
·        aitavad lahendada mõnda olulist probleemi ja mil on laiem kogukondlik mõju (ehk mõju ka teiste inimeste elule);
·        suurendavad inimestevahelist märkamist ja kogukonnatunnet (ehk inimeste omavahelist suhtlemist);
·        muudavad meie elukeskkonda paremaks;
·        on oma tegevuste poolest uuenduslikud;
·        viiakse läbi eri noortegruppide või organisatsioonide koostöös.

Noortealgatusprojekti toetust saavad taotleda organisatsioonid ja noortegrupid. Kui noortegrupiks on alla 18-aastased noored, peab gruppi esindav kontaktisik olema täisealine. Toetust ei saa taotleda Tartu Linnavalitsuse hallatavad asutused.
Veel infot taotlemise kohta: www.tartu.ee/noortealgatus

„Juba teist hooaega kanname hoolt selle eest, et noortel oleks võimalik testida projektiideed enne taotluse esitamist ja leida soovi korral oma projektimeeskonnale nõustaja ehk mentor, kes on valmis toetama noori projekti kirjutamisest kuni selle elluviimise ja aruandluseni,“ teatab noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar.

Soovijatel on võimalus saada tagasisidet oma projektiideele ideede tuleproovis 25. septembril kell 18 Lille Majas (Lille 9) ja 1. oktoobril kell 18 Anne Noortekeskuses (Uus 56).

Valmis projektitaotluste esitamine toimub veebikeskkonnas www.tartu.ee/kotoetused. Veebikeskkonda saab siseneda ID-kaardi, internetipanga ja mobiil-ID kaudu.

Taotluste esitamise tähtaeg on 4. oktoober 2013.


Lisainfo: Anne Õuemaa, noorsooteenistuse peaspetsialist, tel 520 4654, 736 1353

"101 last Toompeale" otsib grupijuhte!

Hei noor!

Ka sel aastal otsib noortefoorum “101 last Toompeale” endale grupijuhte.

Grupijuhte otsime kaheksale erinevale piirkonnale: Tallinna eelfoorumile, Tartu eelfoorumile, Pärnu eelfoorumile, Jõhvi eelfoorumile, Paide eelfoorumile, Kuressaare eelfoorumile, Viljandi eelfoorumile ja Tõrva eelfoorumile. Kõikide eelfoorumite teemaks on laste ja noorte osalemine kohaliku elu korraldamisel.

Ühele eelfoorumile ootame kahte grupijuhti. Grupijuhiks võivad olla kõik noored, kel vähegi huvi ja südant asjaga tegeleda ning kes sooviksid juhtida ühte “101 last Toompeale” eelfoorumi. Siiski on grupijuhiks kandideerimisel oluline teada, et juhul, kui Sind valitakse grupijuhiks, on hädavajalik, et osaleksid 24.-26.augustil toimuval meeskonnakoolitusel Pivarootsi Õppe- ja Puhkekeskuses. Grupijuhiks kandideerimine kestab 1.augustist kuni 14.augustini.

Koolitusel osalemise kulud on kõigile kaetud ja seda tänu Euroopa Noored Eesti Büroo toetusele!

Grupijuhiks saad kandideerida, kui täidad ära vajaliku kandideerimise vormi. Vajaliku
vormi leiad SIIT.

 

Noortepäev 2013 toimub 12. augustil Viljandis

Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo siin

Avatud on projekti "Noored ja ääred" II taotlusvoor

Veel kuni 15. augustini on avatud projekti "Noored ja ääred" teine taotlusvoor, mis pakub täiendavat võimalust kuni tuhandele noorele Eestimaa erinevate paikade avastamiseks, võimalust mõelda selle üle, kuidas tähistada Eesti 100. aastapäeva ning ettepanekute arutamiseks, mida teha, et Eestis oleks veel parem elada.

Projektikonkursi taotlejateks võivad olla avatud noortekeskused, noorsootööasutused, noorsootöö- ja noorteühingud, mitteformaalsed noortegrupid.

Riiklik toetus noorte kohtumise korraldamiseks on kuni 900 eurot. 

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 15. augustiks 2013 digiallkirjastatuna e-posti aadressile entk@entk.ee, märksõna „Noored ja ääred“.

Täiendava info leiate Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt SIIN. 

Projekti „Noored ja ääred“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.
Lisainfo:
Tarmo Kruusimäe
Isamaalise kasvatuse nõunik
Tel: 7 350 395
GSM: 521 9885
E-post: tarmo.kruusimae@entk.ee

Eesti õpilasfirma Kolm Põrsakest võitsid Euroopa aasta parima õpilasfirma tiitli

Eelmisel nädalal toimus Londonis Junior Achievement - Young Enterprise Europe korraldatud 24. Euroopa õpilasfirmade võistlus. Kohal oli ka aprillis Junior Achievement Eesti korraldatud õpilasfirmade võistluse võitnud ÕF Kolm Põrsakest Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Võistlesidki kokku 35 Euroopa riikide parimat õpilasfirmat, kes olid teeninud pääsu lõppvõistlusele Londonis edestades eelvoorudes tuhandeid teisi õpilasfirmasid. Juba mai alguses, pärast võitu Eesti õpilasfirmade võistlusel algas töö Euroopa võistluse nimel.  Teha oli palju – vaja oli esitada inglisekeelne aruanne, ettevalmistada meeldejääv lavaesinemine, mõelda välja stendi kujundus, valmistuda ette žüriivestluseks ning välja valida esinemisriided. Kõigega saadi õigeaegselt hakkama ning Londonisse sõitis Kolm Põrsakest koosseisus Aksel Part, Robin Saluoks, Maarja Liiv,  Thorny Valk ja Taavet Kutsar. Samuti oli kaasas ÕF Kolme Põrsakest juhendanud õpetaja Ülle Seevri. ÕF Kolm Põrsakest pakub laste sünnipäevadele ning muudele üritustele teadus-teatrit, kus tehakse lõbusaid, kaasahaaravaid ning õpetlikke keemia- ning füüsikakatseid. Lapsed ei ole seejuures ainult publikuks vaid saavad soovi korral ka ise erinevaid katseid proovida.  Suurimaks hitiks on kuiva jääga tossu tegemine. Tänaseks päevaks on ÕF Kolm Põrsakest andnud üle 60 etenduse ning esinenud kokku rohkem kui 1000 lapsele! ÕF Kolm Põrsakest esinesid Londonis läbi terve võistluse väga tugevalt – alates tegevusaruandest kuni žüriivestluseni välja. Samuti pöörati rõhku pildil olemisele ka väljaspool võistlust – kanti oma firma kirjadega särke, võeti osa kõigist üritustest ning suheldi kõigiga aktiivselt. Rõõmsa meeleolu ning aktiivse suhtumisega jäidki eestlased silma lisaks teistele võistlejatele ka kohtunikele, korraldajatele kui ka isegi õhtustele esinejatele! Žürii esimehe sõnul paistii Kolm Põrsakest silma igati läbimõeldud teenusega, mille suurimateks plussideks oli haarav pakend ning tõsine sisu, mis kindlasti lapsi tulevikus reaalteaduste poole suunab, kuid töötab väga hästi ka haarava meelelahutusena. Õpilasfirma programmi pakub Junior Achievement Eesti – see on haridusprogramm, mis võimaldab keskkooli õpilastel asutada oma ettevõtte, välja arendada oma toote või teenuse ning seda ka müüa. Seeläbi saavad koolilapsed reaalse ettevõtluskogemuse riskivabas keskkonnas, mis annab neile tuleviku tarbeks oskuse teha meeskonnatööd, ülevaate ettevõtlusest ning majandusest ja võimaluse ise midagi ära teha. Samuti on noortel seeläbi lihtsam vaadata ettevõtlust alternatiivile palgatööle. Õpilasfirmade programmi suurtoetajaks on Eestis Swedbank. Junior Achievement Eestil oli suur rõõm teha koostööd Swedbanki, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tartu linna ja Tartu Ärinõuandlaga, kes ühes koos toetasid ÕF Kolm Põrsakest käiku Londonisse. 25. Euroopa õpilasfirmade võistlus toimub järgmisel juulil Tallinnas. Juubeli-võistluse korraldamine Eestis on suur tunnustus Junior Achievement Eesti tööle viimase 20 aasta jooksul, mille tulemused pole jäänud märkamata ka Euroopas.

Huviringid muudavad koolielu värvikamaks

Sel õppeaastal tegutsesid kooli juures mitmed huviringid: laste- ja mudilaskoor, ansamblid, korvpallitrennid, rahvatantsurühmad, kunsti-, käsitöö- ja puutööringid, algklasside liikumisrühm. 

Aasta tõi edu korvpallitüdrukutele, nad said Tartumaa meistriteks. Erilist kiitust väärivad nende hulgast järjekindluse ja kohusetundlikkuse eest Mari-Liis Must, Merilin Must, Katrin Ivanova, Anastasia Širokova ja Anastassia Timofejeva. Korvpallipoistele kuulus maakonnas teine koht ja tublimad korvpallurid olid nii treeningutel kui ka võistlustel Tõnis Piiri, Valdis Piiri, Marko Piiri ja Veiko Kook.

Tartumaa võimlemispeol „See rõõm on elust endast" rõõmustasid vaatajaid 1.-2. klassi liikumisrühma lapsed. Mudilaskoor osales Peipsiäärsete maakondade laulupeol Toilas, lastekoor esineb popkooride laulupeol Tartus, rahvatantsijaid ootab ees esinemine Tartumaa tantsupeol „Püha".

Kunstiringi lastest läks väga edukalt Lia Märsil, kes võitis auhinna rahvusvahelisel exlibriste konkursil Slovakkias. Noored kunstnikud esinesid tublilt Tartumaa lasteraamatupäeval, Liivi kunstikonkursil, Sibulatee joonistusvõistlusel.

Huvitegevuse arendamise eest kuuluvad tänusõnad tublidele ringijuhtidele: Priit Allikivi, Eve Koort, Maire Jürgel, Reet Kruup, Ljudmila Remets, Ain Sööt ja Sirje Valtmäe.

Koolielu värvikamaks muutmise eest tänan toimekat õpilasesindust koosseisus Sander Kukk, Heleri Sööt, Mari-Liis London, Raily Kokk, Liisi Värv, Elis Pärn, Ketlyn Päästel, Merlin Knude, Karen Loos, Älis Sikora, Elo Kook, Ketriin Laumets, Anželika Frantšuk, Tessa Toomsalu, Markus Jörgen Paapsi ja Merilin Must.

(Delfi, 11.06.2013 )

Suvel töötamine ei tohi noore tervist ohustada

Alaealist ei lubata tööle, mis ei vasta tema vaimsele või füüsilisele arengule ning on talle ohtlik.

„Alaealised on riskirühm. Neil ei ole veel piisavalt elukogemust, et hoiduda ohtudest, mis neid tööl varitsevad,” märkis tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Üks põhiprobleeme on see, et noored ei oska ohtu näha. Nad tahavad end tööl tublina näidata, mistõttu kipuvad riskima ja kiirustama. Selle ennetamiseks peavad tööandjad hoolitsema noorte väljaõppe eest ja hiljem kontrollima, kuidas nad teadmisi ellu rakendavad. 
Tööinspektsioon soovitab sõlmida alaealisega kirjaliku töölepingu. Sel juhul vastutab tema eest tööandja samamoodi nagu iga teise töölepinguga töötaja eest. Kui lapsega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, siis vastutab lapse põhjustatud võimalike kahjustuste eest tema seaduslik esindaja, enamasti lapsevanem. 
Töölepinguga töötades peab alaealise töötasu vastama vähemalt valitsuse kehtestatud alammäärale (320 eurot kuus), kui töötatakse täistööajaga ja lepitakse kokku kuupalk. 

Tööle vaid tööinspektori loal 
Töölepingu seaduse järgi peab tööandja taotlema 7–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks esmalt tööinspektori nõusolekut. Sellega selgitatakse välja töö tingimused ja tehakse kindlaks, ega see ei ole lapsele keelatud. Lisaks kontrollitakse, et töötingimused on kooskõlas seaduse nõuetega ning seda, kas laps soovib tööd teha. 
Tänavu on tööinspektsioonile 7–14-aastaste alaealiste palkamiseks esitatud 24 taotlust, mis hõlmavad 774 noort, kellest 545 on tööle lubatud. Peamiselt taotlevad nõusolekut kohalikud omavalitsused ja õpilasmalevad, harvem erasektori tööandjad. Kui töö on noortele ohtlik, siis taotlust ei rahuldata. Näiteks soovis üks omavalitsus rakendada 13–14-aastaseid alaealisi järve puhastamiseks adrust. Tööd oleks tehtud jalgupidi jahedas vees adrulõikuri järel ehk töötava mehhanismi vahetus läheduses. See töö on ohtlik ka täiskasvanule, alaealisest rääkimata, ja taotlus lükati tagasi. 
Alates 15. eluaastast pole tööandjale tööinspektori nõusolekut tarvis, piisab vanema nõusolekust. 
Tööinspektsioon viib tänavu suvel kolmandat korda läbi alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, uurimaks alla 18-aastaste töötajate töötingimuste vastavust töölepingu seaduse nõuetele ja teavitamaks tööandjaid alaealiste töötamisega seotud erinõuetest.

Millist tööd tohib laps teha? 
7–12-aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal, näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana. 
13–14-aastasel alaealisel ja 15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha ka muud kerget tööd, näiteks korjata marju või puuvilju, töötada asjaajajana vms. 
15–17-aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib peale kergete tööde teha töid, mis ei ole keelatud ehk ei ohusta tema tervist. Näiteks toitlustusasutuses võib alaealine teha abitöid, kuid ei tohi alkoholi müüa. 

Kui pikk on lapse tööpäev? 
Alaealist palgates peab tööandja järgima tööajapiiranguid. 
13–14-aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada 4 tundi päevas. 
15-aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas. 
16–17-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, võib töötada 7 tundi päevas. 
Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealisele keelatud. 
Alaealisel on keelatud töötada kella 20–6. Erandlikult võib alaealine teha täiskasvanu järelevalve all loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20–24. 
Allikas: tööinspektsioon

(Linnaleht, 07.06.2013)